Nädala algul rääkis Erb MarketWatchi ajakirjanikule, et kulda investeerijad võiksid hakata kaaluma võimalust, et kulla hind võib kukkuda 350 dollarile untsist. Kui kuld kukub õiglase väärtuseni, siis sööstab ta sellest hooga oluliselt madalamale. Kui kuld kukus samas ulatuses kui 1970ndate keskpaigas ja 1990ndate lõpus, siis maksaks unts kulda umbes 350 dollarit.

Praegu maksab unts kulda 1083,30 dollarit.

Erb teab, et kullafanaatikutele on selline väljavaade raevu ajav, kui mitte lihtsalt vastuvõetamatu. Kuid ta küsib, et miks peaks kuld käituma erinevalt teistest varadest, mis kõiguvad ekstreemsuses üle- ja alahinnatuse vahel.

Ta jagab kullaturu viide staadiumisse. Nendeks on eitamise, viha, põhja otsimine, depressioon ja aktsepteerimise faas. Tema arvates on kullafännid praegu põhja otsimise faasis.

2012. aasta keskpaigas olid kullafännid eitamise faasis. Kui ta koos Harveyga prognoosis kulla hinda 800 dollari kanti, suhtuti nendesse umbusuga. Kaasajal on alla 1000 dollariline kulla hinnaprognoos tavaline. Kullafännid on läbinud vihafaasi ja kemplevad hinna osas jumalaga.

Erbi arvates ei ole enam küsimus selles, kas kullafännid suudavad leppida 825 dollarilise kulla hinnaga, vaid kas nad saavad elada 350 dollarilise hinnaga. Erb ja Harvey ei anna välja lühiajalisi ega ka keskpikki ajastuse prognoose. Ei saa ka välistada kulla hinnatõusu. Erb viitab, et sama kehtib aktsiate kohta, mis olid alates 1990ndate aastate algusest Yale professori mudelite alusel ülehinnatud, kuid ometi tegid võimsa tõusu.

Siiski on Erbil ja Harvey’l ka hea sõnum kullasõpradele – väga pikaajaliselt peab kuld inflatsiooniga sammu. Paraku on väga pikk aeg mõõdetud aastakümnetes, kui mitte aastasadades.