Miks talendid ei tule Eestisse? 10 asja, mis tuleks kohe korda teha

 (146)
Eesti
EestiFoto: Andres Putting

Ma arvan, et Eesti on kena, kirjutab portugallane Joao Rei, kes töötab Baltikumi suurimas turundus- ja kommunikatsiooniagentuuris IDEA Group.

Tulin esmakordselt Eestisse 2004. aastal ja armusin kohe Eestisse, kirjutas ta blogis. Kuid ükski koht, nagu ka Tallinn, ei ole ideaalne. Olles siin mõnda aega elanud, leidsin 10 aspekti, mida Tallinna elus saab lihtsalt parandada.

Eesti reklaamib end rahvusvahelistele talentidele hea elu- ja töökohana.

1. Linn peaks võtma kasutusele jalgrataste jagatud kasutuse programmi.

Vilniuses ja Riias on see kasutusel nagu ka kõigis Euroopa suurtes pealinnades. Jalgrataste jagatud kasutuse programm on osa infrastruktuurist, mida oodatakse moodsas linnas. Vabanduseks ei saa tuua halba ilma. Vaadake, kuidas on võetud jalgrattad kasutusele sarnase kliimaga Helsingis või Stockholmis. Suurem panus oleks selle programmi rakendamisel linna teha, kuid abi võiks olla ka välimeediafirmade nagu JCDeacauxi toetusest. Nii nagu on selliste firmade abil muutunud bussi- ja trammipeatused, saaks nad reklaamiga kaasata ka rataste ühiskasutuse programmi.

Kui juba minna seda teed, võiks parandada olemasolevaid rattateid ja rajada uusi. See muudaks Tallinnas ratastel liikumise palju lihtsamaks ja Tallinna jalgratturi sõbralikumaks.

2. Lennujaamal peaks olema rohkem lennuühendusi.

Enamus siin elavaid ja äri ajavaid välismaalasi leiavad kiiresti, kui raske on Tallinnast üldse kuhugi lennata. Raske on teha ärilendu või minna puhkama ilma vähemalt üht ümberistumist tegemata. Põhimõtteliselt tähendab see terve päeva raiskamist lendamisele ja lennujaamas ootamisele.

Mõistetavalt ei ole Tallinna lennujaama võimalik tekitada lihtsalt rohkem lennuühendusi. Balti turul ja 30 lennuminuti kaugusel pakub Helsingi tugevat konkurentsi. Samuti saab 2 tunniga laevaga Helsingisse. Mul oli kunagi võimalus kohtuda lennujaama ametnikega. Nad rääkisid, et ei soovi meelitada turule odavlennufirmasid, kuna see vähendaks lennujaamatasusid. Majanduslikult on see hea otsus, kuid see avab odavlennufirmade tee Riiga. Võrreldes Riiaga on Tallinna lennuühendused viletsad.

Google’i otsing näitab, et otselennud Tallinast näitab 34 linnaga ühendust võrreldes Riia 74 linna ja Helsingi 97 linnaga.

Kuid oluline ei ole vaid laennuühenduste number. Ka oluliste linnadega lennuühenduste sagedus on tähtis. 3-4 lendu päevas ühe lennu asemel nädalas avaldab rohkemn mõju. See võimaldab paremini lende planeerida.

3. Tehke need kuradi tänavad korda! Samuti kõnniteed.

Võibolla me peame hakkama joonistama sõiduteedele Edgar Savisaare pilte. Midagi tuleb ette võtta. Igal kevadel on sama jama – tänavaaugud. Kui lumi ja jää sulavad, tekivad tänavatele augud.

Ma mõistan, et talv on karm ja autorehvid kahjustavad tänavaid. Kuid ma ei saa aru, kuidas Rootsis, Soomes ja teistes põhjamaades jätavad karmid talved tänavad praktiliselt puutumata. Kas ei ole kallim igal aastal remontida tänavaid ja autosid. Parem kulutage rohkem raha ja parandage tänavate kvaliteeti.

Ja jutt ei käi vaid sõiduteedest. Sama tuleks teha ka kõnniteedega. Enamus Euroopa pealinnades näete heas korras kõnniteesid. Tänavad on kõnnitavad. On suur vahe, kas kõnniteedes on väikesed praod või on järsku leiate end kohast, kus tänavat ei saa ületada, kuna järsku kõnnitee saab läbi. Kõnniteed, rohealad, bussipeatused ja kogu infrastruktuur tuleb korras hoida. See jätab linnast moodsa ja ka puhta mulje. Mida räpasem on linn, seda enam on valmis inimesed rämpsu tänavale loopima.

4. Paremad elutingimused keskmise sissetulekuga töötajatele.

Tallinnas on võimalik elada neljas majutusliigis. Võib elada vanalinnas, kesklinnas, Kalamajas või äärelinnades. Vanalinnas on praktiliselt võimatu leida vaikses piirkonnas taskukohast majutust. Suvel muutub Vanalinn omamoodi Disneylandiks, mida näidatakse kruiisilaevadel saabuvatele turistide gruppidele. Justkui sellest oleks veel vähe, valitakse poissmeesteõhtute pidamise kohaks Tallinn, kus jõlguvad ringi purjus turistide hordid. Ma ei nimeta seda heaks elukvaliteediks.

Kesklinnas leidub päris palju erinevat liiki majutusvõimalusi, kuid ükski nendest hoonetest ei ole päris uued.

Kalamaja on liiga kallis ja eluasemete kvaliteet varieerub. Elukvaliteet on päris hea. Enamus tänavaid on vaiksed, rohealadega ja kõnnitavate tänavatega. Leidub piisavalt väikeseid poode ja kohvikuid.

Loomulikult võib elada ka eeslinnades nagu Mustamäel, Lasnamäel või Nõmmel. Nendest esimesel on mõtet vaid siis, kui ajate äri või töötate Tallinna Tehnikaülikooli või Technopoli juures. Kaks ülejäänut jäävad linnasüdamest liiga kaugele.

Puudu on kvaliteetse eluaseme piirkond, kus saab taskukohaselt rentida eluaset ja millel on kesklinnaga hea ühendus. Kopli? Ülemiste piirkond? Need alad ei tohiks asuda keskusest kaugel ja peaksid olema trammiga ligipääsetavad. Need peaksid olema midagi enamat, kui uued ehitised, peavad olema ka rohealad. Elamine ei tohi olla liiga kallis. Kas seda tõesti on liiga palju nõuda?

5. Kunst ja elu väljaspool #estonianmafia’t.

Elu peab leiduma ka mujal kui #estonianmafia IT ja veebi idufirmasid. Peaks leiduma rohkem võimalusi kunstnikele ja teadlastele. Muidu muutub see mulliks (mitte selles mõttes, et see lõhkeks, vaid selles elu oleks isoleeritud ülejäänud ühiskonnast). Seda on muidugi lihtsam öelda, kui teha.

Oleks tore, kui Tallinnas oleks üks või kaks võimsat arhitektuuriobjekti, mis meelitaksid inimesi ligi. Midagi, mille pärast tuleksid külastajad kohale ja millest räägitaks. Need projektid on kallid, kuid peaksid hoidma linna hoos.

6. Toit. Väljakud? Väljas söömine? Tellimine ja tasuta tarned.

Ma ei hakka kaebama toidu üle. Ma olen elanud siin juba nõnda kaua, et olen harjunud. Viimase viie aastaga on olukord paranenud. Unistan kaasa haaratavast toidust, mida saaks kusagil väljakul või avalikus linnaruumis istudes süüa. Ilm muudab olukorra keeruliseks, kuid selliseid alasid ei ole (erandiks on Vabaduse väljak).

Kui sa ei taha väljas süüa ja soovid tellida toidu koju, peaks see olema odav (mitte tasuta), nagu enamuses tsiviliseeritud kohtades. Paljudes suurlinnades on konkurents, kus pizzat tellides saad kauba peale tasuta Coca-Cola, rääkimata tasuta kätte toimetamisest. Tallinnas maksab toidu kätte toieteamine 5 eurot. Restoranid peaksid mõistma, et see on uus turg. Pikas perspektiivis säästab see raha, kuna kliendid ei võta ruumi nende kulutates ärides. Nad maksavad toidu eest täishinna, ilma kasutades koha teenust. Kõik ju võidaksid?

7. Teenused

Siin ei tule juttu sõbralikust teenuste osutamisest. See ei räägi ka sellest, et iga kord, kui astud poodi, näed pahast müüjat. Ta näib pahandavat, et segatakse tema instagrammis viibimist. Pea kõikjal tundub, et klienditeenindaja teeb heateo, et üldse pakub teenust. Tallinnas restoranis on hea teenindus sama haruldane, kui viisakas BMW juht.

Moodsates linnades saavad enamus inimesi kasutada mõistliku hinnaga juuksuri, autopesula, torutööde, elektriku, lastehoidjate ja eraõpetajate teenuseid. Miks peaks inimesed ise parandama oma torusid või vedama elektrijuhtimeid.

8. Ingliskeelsed teenused.

Selles osas näin ma nagu arrogantne välismaalane, kes keeldub eesti keelt õppimast ja nõuab kõike omas keeles. Ma ei arva sedasi. Ma arvan, et vähemalt algtasemel eesti keele õppimine on oluline.

Kuid on see hea või mitte, inglise keel on muutunud maailmakeeleks, mitte ainult ärimaailmas, vaid kogu maailmas.

Kuigi Eesti on teinud tunnustatavat tööd veebilehtedede kallal, on veel palju teha tervishoiusektoris, panganduses, konsultatsioonide äris ja õigusteenuste vallas. Kui me eeldame, et välismaiste töötajate hordid tulevad Eestisse, tuleb pakkuda reaalseid teenuseid inglise keeles, ja mitte vaid digitaalselt, vaid tuleb olla võimeline teenindada kliente inglise keeles.

Hiljutine Eesti valitsuse initsiatiiv pakkuda eri tasemetel tasuta Eesti keele õpet on väga tänuväärne.

9. Inimesed ei tohiks end vastandada välismaalastele

Olen üsna priviligeeritud, kuna tulen Euroopa Liidu teisest liikmesriigist, mis muudab elu päris lihtsaks. Siia saabudes registreerid end ära ja saad ID-kaardi. Kui tuled väljaspoolt Euroopa Liitu on keerulisem. Ma töötan väga avatud majandusharus ja olen ümbritsetud heatahtlike inimestega. Kuid kui ma loen veebifoorumeid, siis jääb selline mulje, et eestlased ei suhtu kuigi hästi välismaalastesse.

Olles elanud Eestis enam kui 5 aastat, küsin ma jätkuvalt – miks ma elan siin? Ma tõesti ei püüa tegelikult sellele küsimusele vastust leida. Ajab segadusse, et miks mina tahaks siia tulla, kui kõik teised tahavad siit lahkuda. Muidugi on alati igal pool mujal muru rohelisem. Inimestele on alati meeldinud liikuda mööda maailma ja leida endale kena elukoht. Nad on koheselt valmis loobuma Tallinnast. Jäägu neile selline võimalus.

10. Eesti on üles haibitud, kuid tuleb olla selle tasemel.

Eesti on üles haibitud ja see tekitab mitmeid ootuseid. Kui elus ületatakse ootused, läheb paremini. Vastasel korral tuleb pettumus. Praegu maalitakse Tallinnast pilti kui mingist ultramoodsest utoopiast. Ja seda siin ei ole. Me peame mõistma, et seda on raske saavutada. Samal ajal tuleks meelitada siia inimesi, kes tahavad aidata seda ehitada.

Hea lugeja, kas oled nende väidetega nõus? Millised on sinu arvates Tallinna elukeskkonna kümme suurimat probleemi? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !

Target Ärileht