Inimene, kelle terav mõistus ning finantskirjaoskus tõi kümnetele miljonitele venemaalastele häda ja õnnetuse. Juba lapsena paistis ta silma oma matemaatiliste võimete poolest ning ülikoolis omandas hea tehnilise hariduse. 1989. aastal registreeris ta kooperatiivi MMM, mis müüs kasutatud tehnikat. 1992. aastaks kuulus MMMi struktuuri üle NSVLi 34 filiaali, enam kui 300 erineva ettevõtte ning MMMPank. Just sel aastal sai MMM ka aktsiaseltsiks, mis lubas hoiustajatele 1000-protsendilist aastaintressi.

Kuidas aga õnnestus Mavrodil kümnetesse miljonitesse ulatuvat rahvahulka nii edukalt lollitada ja petta?

Prime’iga rääkinud spetsialistide hinnangul sai suuremahuline pettus toimuda mitmel põhjusel:
Esiteks venemaalaste täielik finantsiline kirjaoskamatus. Nii ei osanud inimesed sellest püramiidiinstrumendist lihtsalt aru saada, samas peibutas lubatud ülikõrge tootlus. Nendes oludes oli püramiidskeemi populaarsus elanike seas tagatud. Võib öelda, et finantskirjaoskamatuse ning teisalt inimeste raha ära söönud kõrge inflatsiooni tingimustes oli MMMi populaarsus isegi vältimatu. Inimesed ei saanud aru, et kõrge tulu tähendab ka kõrget riski ega osanud seetõttu ka oma rahapaigutust õigesti hinnata, rääkis analüütik Bogdan Zvaritš.

Andrei Vernikov meenutab, et ainuüksi Volgogradis oli selliseid suuri finantspüramiide kolm. „Vähem riske võtvate inimeste jaoks oli see otsekui vaktsineerimine igasuguste finantspettuste vastu. Risikialtimad inimesed müüsid aga oma korterid ja autod ning lõpuks lõpetasid elu enesetapuga,“ meenutas ta.

Teiseks NSVLi elanike vankumatu usk telereklaami. Kolmandaks toonaste võimude täielik huvipuudus ning ka seadusandluse puudulikkus.

Ekspertide sõnul õpetas Mavrodi inimesi, tõsi väga kõrge hinna eest finantsturgudel ettevaatlikud olema ning seetõttu nüüd, mil finantspüramiidid ka aeg-ajalt pildile ilmuvad, ei saavuta nad enam sellist üleriiklikku mastaapsust. Seda toetab ka turul järelevalvet teostavate ametkondade tegevus.