Milder: Hiinas on õmblejate palk kõrgem kui Tallinnas

Hiinas on õmblejate palk kõrgem kui Tallinnas, rääkis tänasel pressikonverentsil Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.

Baltika toodab Lasnamäel, Ida-Virumaal ja Leedus, kuid tootmise poolelt on olulisemateks kohtadeks Hiina ja Bangladesh. Mõningal määral hoiavad Hiinas tootmist suured mahud, kuid seal doteerib riik kangatootmist. Hiinas on tootmine kvaliteetne, kuid kallinenud. Kagu-Aasias on tootmine muutunud moeärile liiga ebastabiilseks. Tasapisi on toomine asunud liikuma tarbijale lähemale. See puudutab ka Eestis ja Leedus tootmist, kuid kui mahud kasvavad, väheneb siin tootmise osakaal. Päevas suudetakse Eesti tehastes toota 1500 eset.

„Baltikumis suurt kasvu oodata ei ole realistlik,“ ütles Baltika juhatuse liige Maigi Pärnik. Tema sõnul on kasvukanaliteks eelkõige frantsiis ja hulgimüük. Nende headus poodide ees on mahu kasvatamine ilma suurte püsikuludeta.

Mõnedes kaubanduskeksustes paneb Baltika oma eri kaubamärgi poed kokku, kuid mitte kõigis. Ettevõte jätkab Monton & More poekontseptsiooni arendamist. 31. märtsis avab Baltika taas Viru Keskuses Montoni poe ja sulgeb selle Tallinna Kaubamajas.

Suures moemaailmas on Zara heitnud kinda H&M-ile.

„Käib suurte kaklus,“ ütles Milder. „Zara on oma hinda alandanud, ilmselt ka kvaliteeti.“

Varem hindu Zaraga võrrelnud Baltika on osade toodete osas juba kümme portosenti kallim.

Lisaks tõi ta välja trendi, et tarbimisel väheneb hooajalisus. T-särke ostetakse ka suvel ning inimesed kombineerivad üha enam eri tooteid ja kannavad neid kihtidena. Moetööstuses püütakse püüelda hooajatu moe poole. Rõivakaupmeestele on katsumuseks see, et moetooted konkureerivad tarbija rahakotis teiste toodete ja teenustega – teatripiletitest kuni mobiiltelefonideni.

Baltika 2017-2018 aasta eesmärgiks on kasumlik kasv.