Miljardär levitab filmi kaudu usku


Usklik miljardär Philip Anschutz toob kinolinale oma tõekspidamised.

Kansase naftapuurija poeg Anschutz teab kuivadest kaevudest peaaegu kõike, mis neist teada on. See tuleb kasuks, arvestades Denveri ettevõtja tihenevaid seoseid Hollywoodiga, kus rusikareegel on üks menufilm kolme läbikukkunu kohta ja kus eelmisel nädalal tuli välja Anschutzi julgeim panus.

C. S. Lewise klassikalise kristliku allegooria 128 miljoni eurone ekraniseering ?Narnia lood: Lõvi, nõid ja riidekapp?, mille väntas Anschutzile kuuluv Walden Media koostöös Walt Disneyga, tuleb turule Disney mainekujunduspumbast lendava reklaamilumetormi saatel. Mees ise, nagu tal pärast üht 30 aasta eest antud intervjuud kombeks, jääb vägagi varju.

Harras kristlane

Hoolimata reast edukatest ja tähelepanu äratanud ettevõtmistest alates kahekümnendatest eluaastatest, on 66-aastase Anschutzi eraelu kohta teada vähe peale selle, et ta on veendunud konservatiivne vabariiklane, harras kristlane ja väärt umbes viis miljardit dollarit. Aga nagu ta ühes oma harvas avalikus kõnes aasta eest teatas, on ta viimastel aastatel ühendanud ärieetika oma usuliste ja poliitiliste veendumustega. ?Mu sõbrad arvavad, et olen lobotoomia kandidaat,? ütles ta oma seikluste kohta filmi vallas. ?Kuid teate, mis? Mind see ei huvita. Kui suudame teha filme, millel on positiivne mõju inimeste elule ja meie kultuurile, siis mulle sellest piisab.?

Kuid ta näitas üles ka kangekaelsust, mis on pärast kõnepidamist filmitööstuses paljud nõusolevalt noogutama pannud: ?On äärmiselt oluline, et äris püütakse ja suudetakse valmistada kaupu ning tooteid, mida inimesed osta soovivad.? Hollywoodi kitsarinnalised stuudiojuhid, ütles Anschutz, ei mõista seda, ?sest tahavad teha neidsamu vanu filme?.

USA kinotulu vähenedes ja DVD-de kasumiallika kokku kuivades on teretulnud igaüks, kellel on värske idee. Eriti see, kellel on ideele toeks miljardeid. Waldeni ennustuse kohaselt on järgmine suur tegu nn meeliülendavad filmid kogu perele. Firma võrgulehekülg kuulutab: ?Teeme filme, mis on olemuselt harivad.? Disney on ajalooliselt sama rada käinud, kuid ilma jutlustava alatoonita.

Uustulnuka käitumine on tekitanud Hollywoodis arutelu, kui soovitatav on nende kirjutamata reeglite ilmne rikkumine, mis näevad ette otseselt religioossete teemade filmilindilt eemale hoidmist. Kuid senine kära ei ole võrreldav sellega, mis saatis Mel Gibsoni veriseid ?Kristuse kannatusi?, mis pühkis eelmisel aastal kõik oma teelt, tuues kinodesse miljoneid inimesi, kes seal haruharva käivad, ja teenides peaaegu 620 miljonit dollarit kassatulu.

Rohkem tähelepanu on pööratud võimalusele, et Lewise ?Narnia lugude? seeria seitsme raamatuga võib Waldenile ja Disneyle jääda tulus frantsiis, mis on võrreldav Harry Potteri ja ?Sõrmuste isanda? omaga.

Peidetud väärtused

Lõppude lõpuks on Anschutz sageli varemgi leidnud peidetud väärtusi ettevõtmistes, mida teised olid pidanud lootusetuks. Pärast naftatoomises alustamist andis miljardibarrelilise välja avastamine 1980-ndate algul talle võimaluse minna raudteeärisse ajal, mil teised nägid seal ees koondamisi ja maanteetranspordi domineerimist. Kuid kavalal Anschutzil oli plaan. Tema firmade hilisem liitmine Union Pacificu nime all jättis talle raudteerööbaste kõrval kontrolli maa-aluste õiguste üle, mille ta muutis optilise kaabli võrguks. Sellest kasvas välja telekommunikatsioonihiiglane Qwest.

Viimase viie aasta jooksul on ta omandanud kollektsiooni väidetavalt valgeid elevante, mis on pannud paljud imestama, mida ta järgmisena üles kaevab. Varade hulka, mida talle kuuluv Anschutz Corporation kontrollib, kuulub muu hulgas rühm USA jalgpallimeeskondi (odavalt ostetud, kui liiga MLS raharaskustesse sattus) ja tuhanded võlgadesse uppunud USA kinosid.

Sel aastal sisenes ta veel ühte ?kahtlasse? ärisse, ostes vaid 20 miljoni dollari eest raskustes ajalehe San Francisco Examiner. Ta muutis selle tasuta tabloidiks, käivitas pealinnas Washingtonis sõsarlehe ja andis märku, et kavatseb Examineri nime registreerida 63 USA linnas.

Londoni Millennium Dome, mida Suurbritannias peetakse rahvuslikuks häbiplekiks, on samuti leidnud oma tee tema portfelli, osaluste kõrvale Los Angelese spordikatedraalis Staples Centre?is, USA suuruselt teises popkontsertide piletibroneerimisäris ning mitmes hoki- ja korvpallimeeskonnas.

Kui neis investeeringuis näib olevat vähe potentsiaali inimeste usku pööramiseks, siis selge sünergia on suurte saalide ning spordi- ja muusikameelelahutuse vahel, mida inimesed tema sõnul ?osta tahavad?. Näiteks Staples Centre on sageli täis spordifänne, kes vaatavad võõrsil peetavaid mänge areeni kohale pandud suurtelt ekraanidelt. Millennium Dome?i võiks kasutada samaks otstarbeks. Surround-heliga kinod võiks sobida ideaalselt selleks, et näidata fännidele üle maailma Madonna kontserte otseülekandes.

Side Hollywoodiga

Seda kõike hoiavad koos optilise kaabli võrk ja orbiidil pöörlevad satelliidid, mida Hollywood juba sihib kui digitaalset levitusplatvormi filmidele, mida kinokatuste satelliiditaldrikutele läkitada. Digitaalsüsteemid asendavad aeglaselt, kuid kindlalt vaevarikkaid ja kulukaid filmirulle sisaldavad plekk-karbid, mida seni on kasutatud.

Samal ajal on Anschutz tugevdanud sidemeid Hollywoodiga. Tulemused on olnud seni kõikuvad. 2003. aastal Disney välja toodud 20 miljonit dollarit maksma läinud ?Holes? tõi USA-s sisse auväärsed 70 miljonit dollarit. Möödunudaastane ?80 päevaga ümber maailma? uusversioon läks maksma üle saja miljoni ja kraapis kokku närused 42 miljonit dollarit.

?Lõvi, nõid ja riidekapp? on isegi suurem risk, võetud lootuses, et kristlik vaatajaskond, kes tagas ?Kristuse kannatuste? edu, ühineb suurelt reklaamitud vaatemängude tavapublikuga ja tuleb veel ka tagasi.

Disney ei ole ainus korv, milles Walden oma võimalikke kuldmune hoiab. News Corpile kuuluv Twentieth Century Fox kirjutas möödunud aastal alla lepingule, mis hõlmab viit filmi, mis kõik põhinevad lasteraamatutel. Time Warneri stuudio New Line teatas eelmisel nädalal digitaalse 3D koostootmisprojekti plaanidest, mida Walden nimetab ?lõbustuspargisõiduks kinos?. Viacomi osa Paramount jagab E. B. White?i raamatu ?Charlotte koob võrku? ekraniseeringu kulusid ja riske.

Anschutzi veendumus, et küüniline Hollywood mõistab turgu valesti, ja tema teab, mida tarbijad vajavad, pannakse kõvale proovile.

Kas tulekul on veel kuus usufilmi?

?? JRR Tolkieni Oxfordi-kolleegi ja sõbra Clive Staples Lewise (1898?1963) esimene raamat Narnia lugude seeriast ?Lõvi, nõid ja riidekapp? ilmus 1950. aastal.

?? Lugu algab sellega, et Teise maailmasõja ajal Saksa pommide eest Londonist maale varju saadetud lapsed avastavad riidekapist sissepääsu Narnia võlumaailma.

?? Raamatud ei ole küll otsesõnu kristlikud, kuid kujutavad ristiusku allegooriliselt. Jeesuse rollis on näiteks hiiglaslik lõvi Aslan, kes sureb ja ärkab taas ellu.

?? Kokku kirjutas Lewis Narniast seitse raamatut. Neid on müüdud üle 85 miljoni, kuid ka kõvasti kritiseeritud.

?? Tolkien pidas neid sobimatutest osistest kiiruga kokkutraageldatuks. Hilisemad kriitikud heidavad lugudele ette usulist ajupesu, rassismi ja naiste solvamist.

Kristus läheb USA-s hästi kaubaks

?? Palju USA ettevõtteid on leidnud endale turgu tõsiusklike kristlaste seas, kes on väga ustavad kliendid ja nõus vaeva nägema, et kristlikku äri toetada. Turu-uuringufirma Packaged Facts hindas ?religioossete toodete? turu mahuks 2003. aastal 6,8 miljardit dollarit ja ennustab, et 2008. aastaks kasvab see 8,6 miljardini.

?? Suured raamatu- ja muusikakirjastajad märkasid juba aastate eest võimalust, mis peitus veel 1980-ndatel ni sŠirollis olnud kristlikus turus, ning on asutanud või ostnud teemakohast toodangut pakkuvad tütarfirmad. Kristlikku muusikat viljelevad Amy Grant, Creed ja POD on superstaaride seas.

?? Vaid vasakpoolsuse kantsiks peetud Hollywood ei ole siiani usklike nõudluse täitmisega tegelenud. Mel Gibsoni ?Kristuse kannatuste? tohutu edu on aga sealgi mõne kõrvapaari liikuma pannud.

Copyright Financial Times Group, tõlkis Erik Aru