Brexit teeb mõned väga rikkaks,“ kirjutas Soros. „Enamus valijaid muutuks oluliselt vaesemaks.“

Kui valimistulemuseks on lahkumine, võib nael odavneda 15%, kuid välistada ei saa ka enam kui 20% kukkumist läbi taseme 1,15 dollarit. Ta ütles, et valijad alahindavad Brexiti tegeliku kulu, mis avaldab kohest ja dramaatilist mõju finantsturgudele, investeeringutele ja töökohtadele.

Päev pärast referendumit kukub nael olenevalt tulemusest kas kolme aastakümne madalamale tasemele või teeb selle aasta tippmargi. Enamus analüütikuid arvasid, et kui Ühendkuningriik lahkub, kukub nael 1,25-1,40 dollarile, kuid aga jääb, siis jääb praegusele tasemele või tõuseb 1,50 dollarile.

Enam kui 20% kukkumine viiks naela irooniliselt umbes 1 euro tasemele.

„Täna on spekulatiivsed jõud finantsurgudel palju suuremad ja tugevamad,“ ütles Soros. „Nad himustavad ära kasutada Briti valitsuse või valijate valearvestust.“

Soros tõi välja, et praegu on Ühendkuningriigi jooksevkonto puudujääk suurem kui see oli 1992. ja 2008. aastal, mis tähendab, et riik on varasemast veelgi sõltuvam väliskapitalist. Brexiti järel võivad rahavood suunda muuta, eriti selle kahe aasta jooksul, kui valitseb ebaselgus Suurbritannia EList lahkumise tingimuste osas.

Soros ütles, et devalveerimine ei too tõenäoliselt tööstuses kaasa paranemist, mis juhtus pärast 1992. aastat, sest investeeringute tegemiseks, töötajate palkamiseks ja ekspordivõimekuse suurendamiseks oleksid turuolud liiga ebaselged.

Soros kogus kuulsust 1992. aastal kui ta sundis Briti keskpanka alistuma, teenides miljard dollarit panuselt, et Suurbritannia peab naela devalveerima ja lahkuma Euroopa valuutavahetusmehhanismist ERM. Soros kirjutas, et ta oli õnnelik, et sai oma fondi investeerinutele raha teenida Briti keskpanga ja valitsuse arvelt.

Ta lisas, et 1992. aasta devalveerimine osutus tegelikult Briti majandusele väga suureks abiks.

Soros on teeninud finantsturgudel spekuleerides 24 miljardi dollarilise varanduse.