"Bolt pöördus valitsuse poole ettepanekuga vaadata üle meetmed ettevõtete abistamiseks, et need kataksid ka Bolti ja teiste sarnaste kasvuettevõtete vajadusi," ütles Bolti pressiesindaja Jaan Lašmanov.

Ta toob välja, et startup-sektor vajab tavapärasest erinevat lähenemist ja seda on tunnistanud mitmed Euroopa idufirmade keskused. Prantsusmaa kuulutas kaks nädalat tagasi välja 4 miljardi euro suuruse toetuspaketi sealsete statupide jaoks. Saksamaa on lubanud panustada üle 2 miljardi euro. Toetuspakettidesse kuuluvad peamiselt riigi käendus laenudele, aga ka otsetoetused ja investeeringud.

"Kuna Eesti jaoks on tehnoloogiasektor ja siinsed kasvuettevõtted nii olulised tööandjad kui ka strateegilised mainekujundajad, siis loodame, et meil õnnestub leida võimalus tulla kriisist välja ilma, et meie ettevõtluskeskkond, mille üle seni oleme suurt uhkust tundnud, hävineks," ütles Lašmanov.

Tema sõnul alustas Bolt 2020. aastat rekordiliselt edukalt. "Juba möödunud aasta lõpul olid 2/3 meie turgudest kasumlikud," ütles ta. Ent käesolev kriis on tema sõnul enneolematu ja selle mõju Bolti põhiärile on olnud suur, kuna inimesed järgivad täna riikide kehtestatud liikumispiiranguid.

Tegevuskulude kärpimine kiirendatud korras

Nad on tegelenud tegevuskulude kärpimise ja uute teenuste avamisega kiirendatud korras.

"Käivitasime ühe nädalaga toidupoest kaupade kojuveo ja uue kullerteenuse. See on meil aidanud olukorraga kohaneda, ent kriisist edukalt välja tulemiseks peame kaaluma kõiki abinõusid," ütles kõneisik.

Bolt on viimaste aastate jooksul kaasanud sadade miljonite eurode eest investorite raha. Eelmise aasta suvel kaasati 65 miljonit dollarit. Eelmise aasta lõpus räägiti, et järgmise poole aasta jooksul saadakse veel 100 miljoni dollariline rahasüst. Huvi oli tuntud Jaapanist. Kriis on tõenäoliselt ka selle tehingu vaka alla surunud.

Äripäev kirjutas paari aasta eest, kuidas Taxify asutajad vennad Villigud ja kolmas kaasasutaja Oliver Leisalu registreerisid oma ettevõtted - mille kaudu nad Taxifys osalust omavad - hoopis Lätti. Seda arvatavasti soodsama maksukeskkonna tõttu.

Karu: riik kaalub osanikuks hakkamist

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles väliskaubandus- infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, et varasemalt iduettevõtted Kredexi meetme alla mahtunud ei oleks, aga Euroopa Komisjoni värskete suuniste kohaselt seda lubatakse - kas Kredexi käendusega pangast või otselaen Kredexilt.

"Hetkeseisuga kandideerivad nad samale rahale võrdsetel alustel kõigi teiste ettevõtetega. Nende soov 50 miljonilisele laenule Kredexi limiitide alla ei lähe aga limiidid vaadatakse üle," lubas Karu. "Küsimus, kas iduettevõtetele peaks kehtestame erineva paketi või erilahenduse, seda me arutame. See nö riigiosaluse võtmine ettevõtetes [mida on räägitud nt Tallinki puhul-toim.] on osaliselt seotud selle mõttetööga - iduettevõtetes ongi palju osapooli ja investoreid, miks ei võiks ka riik see osanik olla. Ühegi iduettevõtte kohta meil otsuseid hetkel tehtud ei ole," rõhutas Karu.