Miljardiinvesteeringu saaga hetkeseis: Asmeri ja soomlase veider tüli. Vald aga läheb protsessiga edasi

 (48)
Taavi Aas ja Juha Mikkonen Paldiskis suvel toimunud konverentsil Teistmoodi Paldiski.
Taavi Aas ja Juha Mikkonen Paldiskis suvel toimunud konverentsil Teistmoodi Paldiski.Foto: Rauno Volmar

Ettevõtja Toivo Asmer on viimasel ajal meediaveergudele kerkinud seoses üliambitsioonika investeeringuga, mida Larkwater Group soovib Paldiskisse teha. Metanoolitehase osas on juba algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Aina kasvab aga hirm, et välisinvestor blufib. Asmer nimetab seda tõsiseks usalduskriisiks, Lääne-Harju vald loodab siiski, et investor tasub nende kulud.

Käesoleva aasta suvel sai teatavaks, et šveitslased soovivad Paldiskisse rajada miljard eurot maksva metanoolitehase.

„Keskkonna- ja detailplaneering, samuti keskkonna- ja ehitusluba võtab aega 1,5-2 aastat. Kuid ma võin öelda, et kui meil on pooleteise aasta pärast kõik load olemas, me võime projektiga alustada," ütles Larkwater Groupi tegevjuht Juha Mikkonen toona.

Paldiski linna sissesõidu lähedale, Alexela bensiimnijaama tagusele platsile kerkiv tehas hakkab tootma päevas 5000 tonni metanooli. „See on maailma üks suuremaid tehaseid," tõdes Mikkonen augusti lõpus antud intervjuudes. Meedia huvi oli suur. Takka kiitsid nii ettevõtjad kui ka poliitikud.

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat kinnitas valmisolekut vajalike planeeringutega jõudsalt edasi liikuda, sest investorid lubasid Paldiski linnale teha helde kingituse. „Soovisime vastutasuks uut koolihoonet, mis maksab ligi 7 miljonit eurot." selgitas Saat. „Tehas saab püsti viie aasta pärast ja me soovime uue koolimaja avada sama aja jooksul."

Kes on investor?

Huvitav on aga see, et mitte keegi ei teadnud toona seda, millega Larkwater Groupi näol täpselt tegemist on. Mida on nad varem teinud ja kes on nende taga? Mitu kuud hiljem hakkas kaardimajake vaikselt kokku kukkuma. Otsa tegi lahti Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler, kes püüdis palavikuliselt selgeks saada, kes on Larkwater Groupi investorid. Telefonid jäid tummaks, e-kirjad ei jõudnud kuhugi ning üha enam tundus, et miljardi-investeering võib olla suur bluff. Loe põnevat lugu siit.

Kõige keskmes oli soomlane Juha Mikkonen, kes on Larkwater Groupi esindaja ning jagas suvel vasakule ja paremale intervjuusid. Isegi videokaamera ees. Esindaja on tegelikult vähe öeldud, ta tundub olevat ettevõtte ainus „töötaja".

Siis kirjutas Äripäev, et miljarditehase kohale on kerkinud veel ohumärke. Nimelt on projekti juht Mikkonen kodumaal saanud karistada ulatusliku finantspettuse eest ja tänavu jaanuaris ütles ta politseile, et on töötu. Lisaks süüdistas Mikkonen enda „maaletoojat" Toivo Asmerit väljapressimises. Nimelt oli too lubanud, et kui soomlane ei maksa talle 100 000 eurot, siis algatab ta negatiivse meediakampaania.

Soomlane peab end puhtaks pesema

Toivo Asmer ütles eilses Postimehele antud usutluses, et Mikkonen on talle noa selga löönud. Ärilehele ütles ta lühikommentaaris, et soomlane peab nüüd kõigile tõestama, kes ta ise on ning mis asju ajab Larkwater Group.

„Esiteks ütlen ma, et see projekt on väga tugev. Algus on olnud väga hea. Minu osa on nüüd ka lõppenud, sest viisin ta vaid õigete inimestega kokku. See on tõeline usalduskriis praegu," nendib Asmer. Ta ütleb, et 100 000 euro väljapressimise lugu on nurka surutud inimese loba.

Hiljem lisas Asmer, et nad on kokku leppinud, et enne Juha Mikkonenilt saadud põhjalikke vastuseid Larkwater Group SA ja tema enda tausta ning ajaloo kohta, ei ole neil mitte midagi kommenteerida. „Partner peab esmalt tõestama, et ta on PARTNER," kommenteeris ta.

Vald läheb menetlusega edasi

Lääne-Harju valla abivallavanem Erki Ruben ütleb, et vallavolikogu on algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Vallavalitsus on aga läbi viinud hanke planeeringu ja metanoolitehasega seotud keskkonnamõjude strateegilise hindamise konsultandi leidmiseks.

„Hankeleping on sõlmimisel, millele järgnevalt algab sisuline töö seoses planeeringu menetlusega ning metanoolitehasele valla territooriumil sobivaima asukoha määramisega," ütleb Ruben.

Vallavalitsus on arendajaga sõlminud lepingu, mille alusel kaetakse kõik omavalitsuse kulud seoses planeeringu koostamisega.

„Lääne-Harju vald on seisukohal, et eriplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega on eelpool kirjeldatud tingimustel igati mõistlik läbi menetleda, et saada objektiivne informatsioon, kas Lääne-Harju vallavalitsuse territooriumile on üldse võimalik sellist tehast rajada," ütleb Ruben.

Ärileht ei saanud vastuseid küsimistele:

Kas suhtlus investoriga ei ole andnud signaale, et nende plaan ei pruugigi tõsine olla?

Kuivõrd on vald kursis investori taustaga?

Kas mingite protseduuride eest on investor ka juba tasunud?