Miljardite dollarite küsimus: kui palju hakkab maksma üks doos koroonavaktsiini?
Kuigi vaktsiini välja arendamisse on üle maailma suunatud miljardeid dollareid avalikku raha, on ravimifirmad püüdnud iga hinna eest vältida küsimust, kui palju hakkab üks doos vaktsiini maksma, kirjutab Financial Times.
Nad põhjendavad seda sellega, et lõplik hind sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest, mille hulgas on nii vaktsiini tõhusus, katsete tulemused, selle väljaarendamise ning tootmise kulud, kui tihedaks kujuneb konkurents ja nõudlus ning kas vaktsiini hakkavad ostma eraettevõtted – nagu kindlustusfirmad – või riigiametid.
Doosi hind võib jääda 3-30 dollari vahele
Olukorras, kus pandeemia on kevadest saadik halvanud inimühiskonna toimevõime, on muidugi vajadus vaktsiini järel juba praegu väga suur. Erinevad teadlased ja ravimifirmad jooksevad võidu, et leiad õige vaktsiin, eksperimenteeritakse väga paljude erinevate ravimitehnoloogiatega.
Olukorra tõsidust arvestades on ravimitootjad lubanud omavahel ka koostööd teha, lubades juba oma konkurentidelgi välja arendamisel olevat vaktsiini vajaduse korral toota. Kõik see muudab ühe doosi vaktsiini hinna määramise veelgi keerulisemaks. Ka rõhuvad paljud ettevõtted ja valitsusasutused vajadusele hoida ärisaladust.
Samas on näiteks Euroopa Komisjoni ja AstraZeneca vaheliste läbirääkimistega kursis olevad allikad Financial Timesile avaldanud, et üks doos Briti-Rootsi ravimifirma koroonavaktsiini – mida hakatakse tõenäoliselt esimesena Euroopa Liidu liikmesriikides kasutama – hakkab maksma umbes 3-4 dollarit ehk 2,56-3,42 eurot.
Johnson & Johnson on viidanud, et nende vaktsiinidoos hakkab maksma 10 dollarit ehk 8,55 eurot. Samale summale on viidanud ka Sanofi ja GSK, kes on ühiselt asunud koroonavaktsiini välja arendama.
Selle kõrval on aga sellised ettevõtted nagu USA biotehnoloogiaettevõte Moderna – mis on võrdlemisi noor ettevõte, pole veel hakanud kasumitki tootma – öelnud, et topeltdoos nende vaktsiini hakkaks maksma 50-60 dollarit ehk 42,74-51,29 eurot.
Veel juulikuus rääkisid nad kaks korda kõrgemast hinnast. Saksa päritolu biotehnoloogiafirma CureVac on vaid öelnud, et nad püüavad jääda enda arendatava vaktsiini hinnastamisel eetilistesse piiridesse.
Üks esimesi Hiinas koroonavaktsiiniga välja tulnud ettevõtteid Sinovac, kes hakkas eelmisel nädalal juba oma vaktsiini valitud linnades müüma, küsib topeltdoosi eest 60 dollarit ehk 51,29 eurot. Sellega plaanitakse ära vaktsineerida sadu tuhandeid kõige kriitilisemasse sihtgruppi kuuluvaid inimesi.
Jõukad riigid peaks vaeste riikide doosid kinni maksma
Kõige sellega kaasneb ka küsimus sellest, kes peaks vaesemate riikide vaktsiinid kinni maksma, kas ravimifirmad peaks juba hakkama masseerima jõukamaid riike, et nad lisaks oma kodanikele läheks appi ka arengumaadele.
Bill Gates ütles Financial Timesile, et tema on seda meelt, et ravimifirmad peaks küsima rikastelt riikidelt vaktsiini eest selliseid summasid, mis võimaldaks doteerida vaesematele riikidele müüdavat vaktsiini nii, et need ei peaks ühe doosi eest maksma rohkem kui kolm dollarit ehk alla 2,56 euro.
Miljardärist tarkvaraarendaja, kellest on tänaseks saanud ka tervishoiud filantroop, usub, et kõik edukad vaktsiinid peaksid saama kättesaadavaks kõikjal, kus seda vajatakse ning seda konkurentsivõimelise hinnaga.
Gatesi sõnul on näiteks India ravimifirmad kritiseerinud Lääne ravimifirmasid, kes on huvitatud vaktsiini hinna võimalikult kõrgele ajamisest ning seetõttu pole huvitatud oma tootmisvõimsuste tõstmisest.
„Nad ei taha seda ülejäänud maailmaga jagada, sest siis peaksid nad võistlema meiega kolmedollarilise vaktsiinidoosiga,” märkis maailma suurima vaktsiinitootja India Serum Institute’i juht Adar Poonawalla. „Me küll teenime selle pealt natuke, aga sellest täiesti piisab,” lisas. Ka märkis ta, et Euroopa kõrgemad tööjõukulud ei õigusta kõrgema hinna küsimist ühe doosi vaktsiini eest.
Juba olemas kokkulepped vaesemate riikide varustamiseks
Ülemaailmne vaktsiiniliit Gavi, mida toetab ka ÜRO, ning Gates Foundation on viimase kuu jooksul jõudnud kokkuleppele, et India Serum Institute toodab kuni 200 miljonit doosi AstraZeneca ja Novavaxi litsentseeritud koroonavaktsiini, et jagada seda madala ja keskmise sissetulekuga riikides maksimaalselt 3 dollari eest doos. Leppe järgi on dooside lõplikku kogust vajaduse korral võimalik ka mitu korda suurendada.
Gates loodab, et pikemas perspektiivis aitab konkrents koroonavaktsiini doosi hinna hoida madalana hoida. Ta ise ennustab, et esimesed kuus vaktsiini saavad valmis selle aasta lõpuks või järgmise aasta esimese kvartali jooksul, neist kaks või kolm on tõenäoliselt võitluses viirusega ka tõhusad, mistõttu hakkab seejärel võidujooks vaktsiinide tootmisele ning laiali jaotamisele.
