Miljarditehase eestvedajate vastus kriitikale: keskkonda kahjustavat tehast ei tule

 (9)
Margus Kohava
Margus KohavaFoto: Sven Arbet

Vastusena eilsele Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) pöördumisele kinnitavad Tartumaale kavandatava puidurafineerimistehase eestvedajad, et tehase investorid on huvitatud kaasaegse ja kõikide keskkonnanõuetega kooskõlas oleva tehase rajamisest.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava sõnul on tehase planeerimisprotsessi kõige olulisem osa erinevad mõjuhindamised, uuringud ja eksperthinnangud. „Oleme algusest peale öelnud, et seda tehast ei saa teha isolatsioonis ega jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ning kõiki tegureid kaaludes. Kohtusime tänavu veebruaris ühe esimesena huvirühmadest EKO-ga ja kutsusime keskkonnaühendusi EKO raames koostööle.“

"Hetkel töötab rahandusministeerium välja planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõud. Dokumentides selgitatakse muuhulgas, milliseid kriteeriumeid arvestatakse tehase sobiva asukoha valikul, milliseid mõjusid hinnatakse, kuidas toimub koostöö ja kaasamine planeeringu koostamise vältel."

Margus Kohava sõnul saab konkreetsetest mõjudest aga rääkida siis, kui nende hindamise aluseks on olemas tehase võimalik asukoht ja valitud tehnoloogia, mitte enne. Küll aga saavad tehase rajamise eestvedajad täna kinnitada alljärgnevaid põhimõtteid.

"Kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas peab olema teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes."

Seotud lood:

"Tehase rajamine Eestisse ei tähenda raiemahu suurenemist. Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist ja Lätist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Äriplaanis oleme arvestanud 1/3 ulatuses tooraine hankimise võimalusega lisaks Lätile ka Leedust, Valgevenest ja miks mitte ka Venemaalt. Raudteeühenduse olemasolu tagab tehasele kindluse tooraine saadavuse suhtes ka raiemahtude võimalikul muutumisel tulevikus."

"Rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks viime läbi enam uuringuid kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb. Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates tehase sotsiaal-majanduslikku mõju, tehase mõju süsiniku ringlusele ning vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust. Hindame praegu, et lisaks paljudele teistele spetsiifilistele uuringutele on vaja uurida veeheite mõju Emajõele ja Peipsi järvele ning selle ökoloogilisele seisundile. Uurimistele kavatseme kaasata parimad oma ala asjatundjad," rääkis Kohava.

"Jätkuvalt peame oluliseks toorme vastutustundlikku varumist ja oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja investorite ootus on, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud ka tulevikus."

Margus Kohava sõnul rajatakse sarnaseid tehaseid ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ sõnas Kohava.