Miljonärist miinimumpalga peale: kuidas Nokia endine peajurist kaotas kogu oma vara ja tuleb nüüd ots otsaga kokku
Nokias töötatud ajaga miljoneid teeninud Anna Palmu (60) on näinud nii seda, mis tunne on olla miljonär, kui ka mismoodi käivad asjad siis, kui tuleb ots otsaga kokku tulla, kirjutab Ilta-Sanomat. Oma ettevõtte pankroti tõttu jäi Palmu ilma Nokia optsioonidest ja kaotanud kogu oma maise vara, õppis ta abi paluma.
„Ühel korral ma mõtlesin tõesti, et nüüd on kõik, ma tapan end ära,” kirjeldab Palmu olukorda, mis järgnes siis, kui ta oli ettevõtte pankrotiavalduse sisse andnud ja oli autoga teel koju. Siiski otsustas ta tol hetkel teisiti. „Ma tahtsin näha, millega see lugu lõppeb,” põhjendab soomlanna. See oli aastal 2013.
Kaheksa aastat varem, 2005. aastal oli Palmu lahkunud Nokia peajuristi kohalt. Temast oli selleks hetkeks saanud optsioonimiljonär. Mitu aastat tegi ta pro bono tööd (vabatahtlikku tööd – toim) ja korraldas juhtimiskoolitusi. Mingi hetk otsustas Palmu asutada koos sõpradega ettevõtte, mille eesmärgiks oli edendada inimese-keskset juhtimiskultuuri.
Enne ettevõtte asutamist tehti põhjalik turuanalüüs, investeeringud mõeldi selgelt läbi ja osteti kinnisvara, Villa Felix, millest sai koolituskeskus. Küll aga tabas ettevõtet üsna pea pärast asutamist ebaõnn, müüginumbrid ei võtnud hoogu üles.
Pank sai õiguse ka tema kinnisvara kallale minna
„2013. aasta kevadel ma vaatasin endale peeglis otsa ja ütlesin: Anna, asjad on väga halvad. Selline see olukord on, aktsepteeri sellega ja anna pankrotiavaldus sisse,” kirjeldab Palmu. Ettevõtte pankrotistumise põhjuseks oli keskuse ostuks võetud kinnisvaralaen, mida ei suudetud enam maksta.
Kuigi Palmu oli valmis selleks, et keskus ise tuleb laenu katteks maha müüa, ei olnud ta valmis 2015. aasta kohtuotsuseks, mis ütles, et ka tema enda vara tuleb selle katteks maha müüa. Ehk sisuliselt tähendas see naisele kogu maise vara kaotust. Kuna aga Palmu jätkas kohtuasja panga vastu, kellelt laen oli võetud, siis saab ta protsessi lõpuni vähemalt talle kuuluvas suvilas elada.
Nokia endise peajuristi sõnul on kõige kibedamat valu kogu selle asja juures tekitanud asjaolu, et ta ise on jurist. Mingi hetk oli ta väga pettunud selles erialavalikus. „Siis aga sai vihast kurbus ja kurbusest pisaravesi. Nüüd on sellest alles jäänud kurnatus. Nii see inimühiskond toimib,” nendib Palmu.
Naine ei otsi oma olukorrale ka süüdlasi. „Sa saad üksnes leppida sellega, et sa ise vastutad selle eest. See oli mu enda otsus ettevõtjaks hakata,” ütleb Palmu, kes üks hetk küsis endalt, mida on talt sellest olukorrast õppida. See aitas tal edasi liikuda ja ka oma nägemust olukorrast muuta.
„Esmalt pidin ma otsustama, kas ma tahan ennast kogu välismaailma eest peita ja tunda kogu ülejäänud elu häbi sellepärast, et ma kukkusin ettevõtjana läbi,” kirjeldab soomlanna. Siis aga otsustas ta, et ei peida end, vaid räägib avameelselt, mis juhtus. „Selles ei ole midagi häbiväärset, kui sa pankrotti lähed. See võib juhtuda igaühega,” selgitab ta.
Otsustas abi paluda
2013. aastal andis Palmu sellest teada ka leheveergudel. Pärast seda on temaga ühendust võtnud paljud inimesed, kes ise või kelle lähedased on pankroti läbi elanud. Nendegi jaoks tuli pankrot ootamatult, selleks oli võimatu ettevalmistuda.
„Elu on etteennustamatu, selleks on vaja teravaid närve. Ootamatutes olukordades võivad inimesed murduda,” nendib Palmu, kes sai tuttavaks ka inimestega, kelle vaimsele tervisele jättis pankrotistumine parandamatu jälje. On neid, kes ei tule iial välja sellest. Palmu otsustas teisiti reageerida, ta otsustas abi küsida.
„Sa ei tule sellisest põrgust välja, kui sa ei muutu alandlikuks. Ma pidin õppima, kuidas abi küsida,” kirjeldab soomlanna. Seeläbi nägi ta, et paljud inimesed on valmis aitama, kui sa vaid julged küsida. Täna elab Palmu 760-eurose kuusissetuleku peal. Vahel saab raha enne kuu lõppu otsa. „Siis aga tuleb keegi, kes on mõelnud, et ta tahab aidata ja on ostnud mulle kaks kotitäit toitu,” räägib Palmu.
Soomlanna sõnul õpetab olukord, kus sa kaotad kõik, palju. Ennekõike aga aitab see kaasa eneseleidmisele. „Ma tunnen, et olen inimesena tugevam,” põhjendab ta.
