Miljonärist riigikogulane põhjendab, miks liisis kuluhüvitise eest just Mercedes-Benzi luksusdžiibi

 (410)
 Arvo Sarapuu, Kersti Sarapuu
Arvo Sarapuu, Kersti SarapuuFoto: Andres Putting

Riigikogu liige ja ettevõtja, keskerakondlasest miljonär Kersti Sarapuu räägib, miks liisis riigikokku pääsemise järel suure Mercedese luksusdžiibi.

Sarapuu sõidab Mercedes-Benz GL 500 4MATIC-uga. See on võimas V8 bensiinimootoriga masin: 320 kilovatti, nelikvedu, automaatkast, auto maksimumkiirus ulatub 250 km/h. Mercedes väidab, et auto keskmine kütusekulu on 11,3 liitrit/100 km kohta, aga mõistagi on see tulemus saadud ideaaltingimustes ja ühtlase kiirusega sõites. Auto on 5,24 meetrit pikk ja kaal on ligikaudu 2,5 tonni, täismass ulatub pisut üle 3,2 tonni.

Sellise iluduse baashind on samuti muljetavaldav, Silberauto kodulehekülje andmetel 97 260 eurot (koos km-ga).

Kersti Sarapuu ei ole Sarapuude perekonna ainus Mercedese-lembene liige. Ka tema abikaasa, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõidab suure S-klassi Mercedesega. Väidetavasti sõidab ka Sarapuude väimees Margo Tomingas, ATKO grupi juht, hinnalise Mercedesega.

Miks Te ei ostnud sellist autot ise ja juba varem, kui see Teile nii väga meeldib?

Ma olen üle 12 aasta sõitnud selliste parameetritega autodega ning neid vahetanud, kui läbitud on olnud 150 000-180 000 km. Alati oleme tasunud nende eest oma pere sissetulekute arvelt. Sellise auto kasuks otsustasime seetõttu, et elame maal, meie peres on 5 last ja 4 lapselast ning auto peab olema turvaline ning läbima teid ka siis, kui liiklusolud pole kiita.

Seotud lood:

Eelnevalt on olnud olukordi, kus hommikuti tuli tihti autot lumest välja kaevata ja alles seejärel sai kooli, tööle minna. Kuna sõidame väga palju, läbime üsna pikki vahemaid, on vajadus teha ka erinevaid veoseid.

Sellel suvel oli väga palju erinevaid üritusi: mitmed külapäevad, kokkutulekud, suvepäevad, seminarid, kus tuli kohal olla.

Kõiki üles lugema ei hakka, aga mõned näited: Järvamaal 100-le inimesele suvepäevad, kuues innas/vallas haldusreformi piirkondlikud seminarid, kuhu transportisime ka hulga inimesi: Põltsamaal, Võrumaal, Kiviõlis, Kohilas, Saaremaal, jne.

Peale selle sai külastatud väga palju erinevaid talusid nii Järvamaal kui ka mujal Eestis, kohtutud erinevate piirkondade inimestega, kohtutud ja arutelusid läbi viidud erinevate omavalitsuste volikogude fraktsioonide, valitsuste esindajatega, ettevõtjatega.

Miks ootasite ära selle, et Teid valiti riigikokku, kus on ette nähtud kuluhüvitised kulude hüvitamiseks (mitte vara soetamiseks) ja alles seejärel läksite autoesindusse?

Loomulikult on iga riigikogulase valik, kas tasuda autoliisingut oma palgast või teha seda kuluhüvitiste realt.

Paljud riigikogu liikmed on soetanud omale auto, sest liikumisi on palju ning kasutavad liisigumakseid kuluhüvituste realt lihtsalt selle pärast, et mitte esitada erinevaid arveid, tšekke nende poolt teostatud kulutuste osas töös valijatega. Neid kulusid tasuvad nad oma palgast. See on ka minu põhjendus.

Kuna oma palgast olen katnud nende kuude jooksul ligi 3000 euro ulatuses erinevaid kulutusi: seminaride korraldamisel inimeste transpordikulud, õpilasühenduste ja lastelaagrite osalustasusid,olümpiaadide korralduskulusid, külapäevade korraldamise tasusid, kokkutulekute, suvepäevade kulutusi, põlenguohvrite abistamise kulusid, rulapargi ehitamise kulutusi, parlamendi külastajate transpordi ja toitlustamise kulutusi, samuti kingituste kulutusi, kui ise tuleb külla minna.

Ma siinkohal ei räägigi kütusest, mille eest olen ise tasunud (üksikul korral olen ka riigikogu kütusekaarti kasutanud), kringlid, kommid, tordid külastustel on iseenesestmõistetav oma kulu, kuna ostan neid koos oma toiduainetega ning neid välja kassatšekist rebida üsna imelik. Eks nende tšekkidega ongi riigikogulased hellaks tehtud, sest meedia on valesti mõistnud erinevaid hüvitisele esitatud kuludokumente.

Toon siin ainult ühe näite: üks riigikogu liige rääkis, kuidas viis kassatšeki, kus olid peal tordid, kommid, jne. ning ühe reana "õun". Ta tõmbas sõna "õun" maha, et seda pole vaja hüvitada, aga lõpuks oli meedias juttu üksnes õunast.
Minu kulude hüvitamisel I poolaastal olin tagantpoolt 10 seas, see tähendab üks vähem kulutanud saadikutest - natuke üle 1000 euro ning septembri keskpaigaks ulatus kulutamata limiidi jääk 3600 euroni.

Riigikogulase palk võimaldab nii ära elada, valijatega kohtuda kui aeg-ajalt kringlit ja pitsat osta, ka rohkem kui ühe korraga. Kas oleksite nõus sellega, kui kuluhüvitist vähendataks palgast näiteks 10 protsendini?

Muidugi olen nõus. Samas usun ka, et tänu kuluhüvitusele on riigikogu liikmed rohkem tegelenud oma valijatega. Arvatavasti see ka sellepärast kehtestati. Ise oleme koos abikaasaga aastaid, kindlasti juba üle 15 aasta, regulaarselt toetanud Järvamaal erinevaid ettevõtmisi: 1.oktoobril, eakate päeval, oleme viinud neid tasuta ekskursioonidele. Ka sellel aastal tasume transpordi eakate päevale Tallinnas. '

Nendel reisidel nende aastate jooksul on osalenud paar tuhat inimest, kellega oleme sõitnud ka Eestist kaugemale ning tegemist on olnud 2 või enama 50-kohalise bussitäie rahvaga; toetanud erinevaid olümpiaade, vahetusõpilasi, spordi- ja kultuuriüritusi. Annetatud on kirikutele, inimestele, kes abi vajavad.

Olen ka keskfraktsioonis teinud ettepaneku, kas täielikult ära võtta kuluhüvitis või leida mingi muu alternatiiv, et riigikogu liikmed ei peaks end tundma halvasti oma kulutuste pärast, mis neile ette on nähtud .

Või kuluhüvitis kaotataks sootuks?

Ei ole vastu.

Kas Mercedese luksusmaastur on ainus, mis Teie nägemuses hangedest läbi sõidab või oleks tagantjärele mõeldes võinud ka mõne odavama nelikveolise liisida?

Lihtsalt see on mudel, mis on mind aastate jooksul väga hästi teeninud ning pole kunagi alt vedanud.