Miljonieurose riikliku konservihanke teise lihatarne võitis Atria lihatööstus


Miljonieurose riikliku konservihanke teise lihatarne võitis Atria lihatööstus
Foto: Raivo Tasso

Maaeluministeerium kooskõlastas teise lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida Atria Eesti AS.

AS Maag Konservitööstuse korraldatud konkursil osales ministeeriumi andmetel kolm pakkujat, madalama hinna alusel võitis Atria Eesti AS. Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,01 eurot. Enam kui 96 500 konservist koosnev teine partii valmib ja antakse Maaeluministeeriumile üle 23. novembriks.

Teise konkursi tulemusena alanes ühe konservi hind 6 sendi võrra. Mõlema konkursi kokkuvõttes kujuneb konservikarbi keskmiseks hinnaks 1,04 eurot. Kolmas konkurss leiab aset järgmisel nädalal.

Varasemalt on Teet Soorm, kui Baltikumi suurim seakasvatusettevõtte juht, teravalt hanget kritiseerinud. Näiteks ERR-i uudisteportaalile rääkis ta, et tänu konservimeetmele ei jõua mitte ükski sent tegelikult seakasvatusse, sest üldine kolmanda tsooni sealihahind sellest ei suurene ning raha jõuab, vaid madalama pakkujani, kelleks saab olla, vaid suurtootja. "Kolmandasse tsooni seakasvatajatel ei ole tapamaja, lihalõikust, brändi ega tooteportfelli," selgitas Soorm.

AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel. Sealihakonserve on esialgu plaanis hoiustada riigi füüsilise tegevusvaruna 2016. aasta lõpuni ning seejärel on neid võimalik müüa, anda üle kaitseväele või jagada puudust kannatavatele inimestele sotsiaalabi meetmete kaudu. Konservide valmistamiseks kasutatav liha pärineb seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt Eestis kehtestatud III tsoonis kasvanud tervetelt sigadelt, kes on enne tapamajja saatmist läbinud veterinaarkontrolli ning uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.