Miljonikrunt libiseb Tallinnal käest

Kalevi spordiselts ja ametiühingute keskliit võivad saada odavalt erastada Tallinnas Vabaduse väljaku tenniseväljakute maa, sest linn pole siiani suutnud heaks kiita väljaku detailplaneeringut.

Tennisepaviljoni ja tribüünide omanikel Kalevi spordiseltsil ja ametiühingute keskliidul võib peatselt avaneda võimalus erastada tenniseväljakute alune maa 1993. aasta maa maksustamishinnaga ja pooles ulatuses EVP-dega, kirjutab Postimees.

Tallinna linnavalitsus on sunnitud nõustuma sealsete tenniseväljakute aluse maa erastamisega spordiseltsile Kalev ja ametiühingute keskliidule, sest linn pole juba aastaid suutnud heaks kiita Vabaduse väljaku detailplaneeringut, mis annaks võimaluse maa erastamisest keelduda.

Tallinna maa-ameti maa erastamise osakonna juhataja Eha Võrk ütles Postimehele, et 1997. aastast pärit Kalevi ja 2001. aasta jaanuarist pärit ametiühingute erastamisavalduste põhjal selgitab amet praegu võimalike kruntide suurusi, mida määrata tennisepaviljoni ja tribüüni teenindamiseks vajaliku maana rajatiste juurde.

“Tennisepaviljoni ja tribüüni omanikud on spordiselts Kalev ja ametiühingute keskliit ning maa erastamisest linn keelduda ei saa,” lausus Võrk. “Kui oleks alal olemas kehtestatud detailplaneering, siis oleks võimalik sellele viidates rajatised välja osta.”

Tallinn on püüdnud juba aastaid tulutult vastu võtta Vabaduse väljaku ja selle ümbruse detailplaneeringut, mis näeb Kaarli tenniseväljakute asemele maa-alust autoparklat. Praegu on planeering linnaarhitekt Arvo Rikkineni sõnul seisma jäetud, kuni on täpselt selgunud, kuhu ja kui suurena kavandatakse piirkonda Vabaduse monumenti.

Monumendi asupaiga leidmiseks korraldatud konkursi teine voor peaks lõpule jõudma sügisel.

Tallinna abilinnapea Jaan Moks ütles, et linn ei saa takistada tenniseväljakute aluse maa erastamist. Ta lisas, et ametiühing ja Kalev on linnale teinud pakkumise, millega nõustuksid hoonetest 20 miljoni krooni eest loobuma. ” Peame hinda liiga kalliks,” lausus Moks. “Ei näe ostmiseks põhjust ka seetõttu, et linn ise ei hakka niikuinii parklat ehitama,” ütles ta.

Juhul, kui linn laseb maa erastada, tuleb parkla tulevasel rajajal tegeleda täiendavalt ka maade ja ehitiste väljaostmisega Kalevilt ja ametiühingult. Tallinna abilinnapea Rein Lang (pildil) ütles Postimehele, et see oleks linnale hukatuslik, kui tenniseväljakute maa läheks erakätesse. “See on eluliselt tähtis krunt, me ei saa Vabaduse väljakut üldse edasi ajada, kui see krunt ei tule meie kätte,” ütles ta.

“Ootame, kuni linn meie kompenseerimisettepanekule vastab. Kui linn ei kompenseeri, siis jääb see edasi spordibaasiks,” ütles Kalevi spordiseltsi peasekretär Rein-Vello Ojavere.

Tenniseväljakute alune maa on nn reformimata maa ning kuulub riigile. Juriidiliste isikute puhul määrab Harju maavanem erastamishinna ja sõlmib ostu-müügilepingu.