Uuringust selgus, et suur osa inimestest on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud. Seda, kui suur saab inimeste sissetulek pensionil olles olema, ei osanud hinnata iga neljas vastaja.

„Kuigi teadmatus oli keskmisest suurem nooremate vastanute hulgas, siis üllataval kombel ei osanud ka iga kolmas 50+ vanuses vastanu pakkuda, kui suureks võib kujuneda tema pension,“ avaldas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik, mis on tema sõnul äärmiselt muret tekitav. „Praeguse elustandardi säilitamiseks pensionieas on vaja lisaks II sambale kindlasti ka täiendavalt säästa. Nii hilja kogumist alustades jäävad säästud tagasihoidlikuks, sest kogumisaeg jääb liiga lühikeseks.“

Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et 45% vastanutest on oma pensioniootustega realistlikud, hinnates selle suuruseks kuni 50% pensionieelsest sissetulekust.

Üle poolte vastanutest omab II pensionisammast. Pensioniks täiendava kogumise peale mõtleb, kuid pole selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja. „Sarnast küsitlust tehti ka kolm aastat tagasi ning vahepealsete aastatega on nende osakaal, kes mõistavad vajadust täiendavalt koguda, aga pole veel selleks konkreetseid samme astunud, veidi kasvanud. Eriti suurt muutust on märgata noorte hoiakutes. Vanusegrupis 18–24 eluaastat mõtleb täiendava kogumise peale lausa 41%,“ kommenteeris Peik.

Jätkuvalt loodavad paljud tulevikus soetatud kinnisvarale (19%) ja laste abi peale (14%). III sambasse kogub vaid 13% vastanutest. „Kinnisvarasse investeerimise all peetakse tihti silmas ka oma kodu soetamist, mida on perel ka tulevikus vaja,“ selgitas Peik ning lisas, et siiski oleks hea, kui inimestel tekiks harjumus regulaarselt investeerida pensioniks, näiteks kogudes III sambasse.