Millest kõnelevad M&A tehingud?
Hiljuti avaldati Balti M&A tehingute analüüs, mis vaatab lähemalt 168 Balti M&A tehingut kahe ja poole aastasel perioodil. Samuti on avaldatud analüüs, mis kirjeldab lähemalt M&A aktiivsust Baltimaades. Mõlemad annavad hea ülevaate tehingutest ning näitavad kätte trendid, kuhu oleme suundumas. Mida võib siis nendest järeldada ja kuhu liigume võrreldes muu maailmaga?
Eeltoodud uurimuste kohaselt on M&A tehingute arv Baltimaades kriisieelsel tasemel. Küll aga on tehingute väärtuste kogusumma kordades väiksem varasemast, olles viimasel kolmel aastal ka langustrendis. Selle on põhjustanud suuremate tehingute puudus, nt börsile tulemine, mis oli iseloomulik kriisieelsele ajale. Samal ajal ületasid maailma M&A tehingud 2015. aastal kriisieelseid tasemeid. Tõusu taga on olnud aktiivsus USA ja Aasia piirkonnas. Sarnaselt Baltikumile ei ole ka Euroopa tehinguturg taastunud, olles ca 70% kriisieelsest tasemest. Ilmselt on Euroopa aeglasemat taastumist mõjutanud Euroopa võlakriis, Ukraina konflikt ning pingekolded Lähis-Idas koos rändekriisiga.
Siiski on Balti tehinguturg taastunud Euroopa omast aeglasemalt. Värske Balti M&A tehingute analüüsi kohasel on langenud välisriikidest pärit ostjate arv ning suurenenud müüjate arv. See aga ei pruugi viidata välisinvestorite kartusele Balti piirkonna osas vaid järjest suurenevale erakapitalifondide kohalolule piirkonnas. Viimastel aastatel on fondide osakaal Balti tehingute mahust olnud ca 30%. See trend on tõusev ja kindlasti suureneb veelgi, kuna turule on tulnud uued fondid, kes on juba algust teinud investeeringute otsimisega. Uute fondide sisenemine võib kaasa tuua ka konsolideerimise valdkondades, kus on raskusi. Näiteks raudteetransport, transiit, logistika või põllumajandus. See võib omakorda kaasa tuua Euroopa fondide huvi mõne aasta pärast, kelle jaoks on hetkel piirkonna ettevõtted liiga väikesed. Fondide aktiivsuse kasvu oodatakse ka mujal maailmas, millele viitab fondidele lubatud kapitali (ing k dry power) suurenemine.
Balti M&A tehingute analüüs viitab ka, et nii ostjad kui müüjad on teadlikumad ja professionaalsemad. Sellele osundavad keerukam müügiprotsess ja õiguslikud lahendused ning ka näiteks riski suurem liikumine müüjatelt ostjatele. Ostjad on seetõttu sunnitud oluliselt rohkem veenduma tehingu headuses enne selle tegemist. Ostjate professionaalsusele viitab eelkõige see, et kui nende kanda jääb järjest rohkem riske, siis õigusauditit kasutatakse varasemast vähem. Ostjad oskavad järjest enam ise riske hinnata ning õigusspetsialiste kasutatakse järjest rohkem vajaduse põhiselt ning spetsiifilistes valdkondades. See trend on ilmselt jätkumas koos turu ja selle osaliste küpsemaks muutumisega.
Turu muutumine omab olulist mõju ka nõustajate tööle. Osapoolte teadlikkuse kasv ja keerukamad lahendused nõuavad ka õigusnõustajatelt enda täiendamist ja arendamist. Keerukates ja pikemates protsessides edukalt osalemine eeldab ka järjest suuremat spetsialiseerumist. Muutumas on ka tehingunõustajate töö iseloom. Juristilt ei eeldata enam üksnes kvaliteetset õigusabi vaid ka professionaalset ja läbimõeldud projektijuhtimist. Muutustele viitab ka õigusturul toimuv. Büroode ühinemised ja meeskondade liikumised annavad tunnitust, et osalised soovivad kohaneda turul toimuvaga. See võib anda eelise büroodele, mis võimaldavad paremat spetsialiseerumist ja kogemuse koondumist. Tehingu edukaks toimumiseks on oluline, et nii müüja kui ostja saavad protsessist ühtemoodi aru. Mistõttu on ka järjest tavapärasem, et üldnõustajate asemel kaastakse tehingusse järjest enam spetsiifiliste teadmistega spetsialiste.
Erinevalt erasektorist toimub riigi tasandil kohanemine aeglasemalt. See tuleb sageli välja siis, kui tehingu raames on vaja nt koondumise luba või regulaatori nõusolekut. Tunnetame igapäevatöös sageli, kuidas piiriülestes ja keerulistes projektides venivad projektide tähtajad just riigiametite tõttu. Probleemid on eelkõige lõunanaabrite riigiametitega. Nendega võrreldes tuleb tunnustada Eesti omasid oma avatud suhtumise ja koostöövõime poolest.
Kokkuvõttes on Balti turg ja osalised muutunud küpsemaks ja professionaalsemaks ning see jätkub ka edaspidi uute suurte turuosaliste tulemisega. Kuigi Balti tehingute mahud on võrreldes muu maailma ja Euroopaga võrreldes trendist maas, tuleb arvestada, et Balti turg on küllaltki õhuke. Ehk mõned suuremad tehingud võivad kogu trendi muuta. Täna tundub, et potentsiaali sellisteks muutusteks on.
