Muuhulgas mõjutaks Suurbritannia lahkumine seesmiselt ka ELi ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat, seda ennekõike Venemaaga seonduvas, aga kohati ka laiema Lähis-Ida positsioondes.

Ka on Suurbritannia netomaksja ELi eelarvesse, mistõttu riigi lahkumisel väheneks eelarves võimalused toetada vaesemaid ELi liikmesriike. Seega puudutaks lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt.

Suure tõenäosusega muutuks keerulisemaks ka õppimapääs Briti ülikoolidesse ning ligipääs Briti tööturule. Samuti majandus- ja kaubandussuhted, kui UK lahkub ELi ühisturult. Ehk ka eksportimine Suurbritanniasse muutub keerulisemaks.

Ka on tõenäosus reformideks ELis Suurbritannia lahkumisega väiksem.

Suurbritannia peaks olema ELi eesistujamaade kolmikus koos Eestiga 2017-18. Lahkumisotsus mõjutab sedagi otseselt ja praktiliselt.

Otseste mõjude kõrval on muidugi ka kaudsed. See puudutab ELi kui terviku nõrgenemist, aga ka võimalikku doominoefekti teiste euroskeptiliste riikide seas. Nii võib teisteski riikides tekkida soov lahkumisreferendumit proovida. Nõrgenev EL pole aga kuidagi Eesti huvides, arvestades meie geopoliitilist asendit.

Seega Eesti huvidest lähtudes peaks Suurbritannia jätkama ELis ning võtma aktiivse hoiaku reformideks.