Milline on läbi ajaloo väärtuslikuim ettevõte?

 (14)
Milline on läbi ajaloo väärtuslikuim ettevõte?
Hollandi Ida-India kompanii kaubaduseelpost maailil Hooghly's 1665. aastalMaal: Vida Press/ Universal History Archive/REX

Milline on ajaloo väärtuslikuim ettevõte? Apple? Google? Exxon? Need on head valikud, kuid valed.

Kaasaegsetest ettevõtetest Apple'i turuväärtus oli 740 miljardit dollarit, Google 579 miljardit dollarit. Kuidas oleks triljoni dollariga? Tegelikult oli maailma ajaloo rikkaima ettevõtte väärtus 7,4 triljonit dollarit, kirjutab Celebritynetworth.

Ükskõik kui edukad ka ei ole Apple või Exxon, pole neil midagi vastu panna ajaloo edukaimale ettevõttele. Selleks on Hollandi Ida-India kompanii, mis oli väärt 7.4 triljonit dollarit. Selle kõrval on tänased gigandid nagu kääbused. Olles esimene suurettevõte, oli Hollandi Ida-India kompanii nagu tänapäevaste konglomeraatide eeskuju.

Vajadus Hollandi kaubanduskompanii järele tekkis kui Portugal lõikas ära Hollandi kaupmehed Aasia lepingutes. Et Portugal oli Hispaania liitlane, oli see Hollandile halb uudis. Portugalile oli odavam eksportida vürtse Euroopasse läbi Hamburgi kui Hollandi. Varsti selgus, et Portugal ei suuda Euroopat vürtsidega varustada. Sestap hakkasid Hollandi kaupmehed saatma oma laevu Aasiasse.

Hollandi kaupmeestel oli eeliseid. Paljudel Portugali kaubateedel olid seilanud Hollandi kaptenid, kes teadsid teed ja omasid kohal kontakte. Aasta aastalt saadeti teele üha suuremaid ekspeditsioone. Kuigi osa laevu ja meeskondi hukkusid piraatide ja portugalaste rünnakute tagajärjel ja tormide tõttu, osutusid paljud reisid edukateks. Kaupmehed hakkasid looma liite teel asuvate saarekestega, saavutades saartel vürtside kasvatamise monopoli. Veel olulisem oli saarel elavate inimeste toetuse saavutamine, palgates neid ründama teiste maade kaupmehi, kes seilasid samadel kaubateedel.

Seotud lood:

Britid panid kõigi maade kaupmehed surve alla, kui lõid 1600nda aasta paiku esimese monopoolse ettevõtte. Selle asemel, et iga kaupmees käiks oma laevaga kaubareisidel, saadi Briti krooni toetus, et saata välja massiivseid ekspeditsioone. Sel teel jagati riske ja kasumit. Et jääda konkurentsi, lõi Holland 1602. aastal Hollandi Ida-India kompanii. Valitsuse toel sai kompanii monopoolse õiguse Aasiaga kauplemiseks. Ettevõte võis sõlmida lepinguid Aasia riikidega ja tee peale jäävate saartega. Kompanii sai õiguse luua oma armee ja ehitada kaubateede kaitseks kindlusi. Ettevõte tegutses nagu riik, kuid eesmärgiks oli muuta Hollandi valitsust ja erainvestoreid rikkamaks.

1669. aastal oli kompaniil 150 kaubalaeva, 40 sõjalaeva, 10 000 mehe suurune eraarmee ja 50 000 töötajat. Alginvestorid said uskumatult rikkaks, kuna ettevõte suurendas dividendimakse 40 protsendile. Tipphetkel 1600ndate keskpaiku oli ettevõte väärt 78 miljnoit Hollandi kuldnat ehk tänases vääringus inflatsiooniga arvestades 7.4 triljonit dollarit.

Kunagi lõppeb hea ja nii läks ka selle ettevõttega. Probleemid algasid 1700. aasta paiku, kui palju väikeseid sõdu katkestas kaubateel kauba liikumise. Vürtsikaubandus hakkas kokku kuivama. Hollandlased olid kogu aeg väga piinlikult kontrollinud vürtside, iseäranis piprakaubandust, hoides turgu alati kergelt ülepakkumises. See muutis teistel riikidel keeruliseks teenida piprakaubandusest, kuna ülepakkumine langetas hinda. Kui kõik oleks üheaegselt püüdnud saada osa piprakaubandusest, oleks kõik pettunud ja vaesunud. Plaan toimis hästi seni, kuni Aasiast hakkas vürtside vedu kokku kuivama. Ootamatult pidi ettevõte tegevust hajutuma, kuid puuvilla-, suhkru-, tee- ja kohvikaubandus ei suutnud tuua sisse samaväärselt raha kui vürtsikaubandus.

1780ndatel muutus kompanii kaardimajakeseks. Kaubandus ja kaubandusteed hääbusid. Kuigi ettevõte oli olnud edukas, maksti töötajatele vähe palka. Seetõttu hakati ettevõttes varastama, kus saadi. Et töötajad surid laevahukkudes, ei tahetud enam seda tööd teha, vähemalt mitte selles ettevõttes, kuna tekkinud olid mitmed konkureerivad väiksemad ettevõtted. Ettevõte oli muudatuste tegemises aeglane. Nad olid alati vedanud kauba kokku ühte kohta Bataviasse ja siis sealt need laiali vedanud. Teised ettevõtted hakkasid vedama kaupa otse Aasiast sadamatesse, kus oli konkreetse kauba nõudlus. Kompanii ei saanud enam hakkama, kuna tegi kaubaveos vahepeatuse. Lõpuks ületasid dividendide väljamaksed juba aastakasumeid ja ettevõte sattus võlgadesse. Dividendid ületasid kasumit kümme aastat. 1799. sai ettevõte lugu läbi. Nagu näha, võib ka kõige edukam äri kunagi hävida.