„Põhimõtteliselt võib tööpäevade arv aastas SKPd mõjutada küll, kuid lisaks liigaastale mängib rolli ka see, kui paljud riigipühad langevad tööpäevadele ja kui paljud nädalavahetustele. Nii 2019. kui ka 2020. aastal 253 tööpäeva, kuid 2018. aastal oli neid 254 (portaali prowise.ee andmed). Proportsionaalselt oleks ühe täiendava tööpäeva mõju SKP aastakasvule seega 0,4%, kuid üks Euroopa keskpanga ammune hinnang leiab, et see on oluliselt väiksem (0,5–0,1%). Põhjuseks asjaolu, et paljud tootmisettevõtted töötavad ööpäevaringselt ning väiksemat tööpäevade arvu võib kompenseerida aktiivsem kaubandus ja turism tänu rohkemale vabale ajale. Seega käivituvad täiendava töö- või puhkepäevaga erinevad mehhanismid, mille mõju võib teineteist kompenseerida," kommenteeris Abel Ärilehele.

"Tähte närides võib mängu võtta ka töötunnid, mille arv aasta jooksul sõltub sellest, kuidas asetsevad kalendris pühade-eelsed lühendatud tööpäevad. Sama portaal mõõdab tööaasta pikkuseks 2018., 2019. ja 2020. aastal vastavalt 2023, 2012 ja 2015 töötundi. See täppisteadmine siiski aastast majanduskasvu paremini ennustada ilmselt ei aita,“ võttis ta teema kokku.