Milliseid töötajate leidmist soodustavaid maksusoodustusi riik tööandjale pakub?

 (2)
Rahakott.
Rahakott.Foto: Sven Arbet

Tööandjate Keskliit tõdeb, et tööandjad pole sageli kõikidest kohalikult turult töötajate värbamisega seotud toetustest teadlikud ning keskliit toob välja maksuseaduses olemasolevad kaks meedet:

  1. Töötakassa maksab vähenenud töövõimega inimese töötasult sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. Kuumäära ehk eelmise aasta töötasu alammäära ületavalt osalt peab sotsiaalmaksu tasuma tööandja.
  2. Sotsiaalmaksu miinimumkohustusest on tehtud teatud sihtgruppidele erandid. Nendeks sihtgruppideks on sotsiaalmaksuseaduse §2 lg 4 kohaselt nt õpilased ja üliõpilased, pensionärid, kuni 3-aastaste laste vanemad, vähenenud töövõimega inimesed, pikaajalised töötud jt, keda loetakse tööturuteenuste seaduse kohaselt suurema töötuseriskiga gruppideks. Nendesse sihtgruppidesse kuuluva inimese töötasult, mis on väiksem kui kuumäär (eelmise aasta alampalk), ei pea sotsiaalmaksumiinimumi täitma, st sotsiaalmaksu ei pea maksma kuumääralt, vaid tegelikult väljamakselt. Selle eesmärk on muuta sihtgruppi kuuluvale inimese palkamist osakoormusega atraktiivsemaks, et mittetöötavaid inimesed tööturule tuua. Oleme riigile teinud ettepaneku sotsiaalmaksumiinimumkohustus üldse kaotada või laiendada praeguseid erandeid nt NEET noortele, pensionieelikutele ja koolieelikute vanematele, kuid valitsuse tellitud analüüs erandite laiendamist hetkel paraku ei toeta.

Keskliit märgib, et samuti on tulumaksuseaduse §48 mitmeid hüvitisi vabastatud erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksust, mis võib lihtsustada nt maapiirkondadest või vähenenud töövõimega töötajate värbamist:

  1. Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.
  2. Erisoodustusena ei maksustata
    1. töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist ega
    2. tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel,
      • kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või
      • kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.
  3. Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
    1. töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
    2. kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.