Eesti Panga statistika järgi elavad lisaks hiidlastele viletsavõitu säästjad ka Sillamäel, Jõgeva maakonnas ja Kohtla-Järvel. Vaid Viljandi kandis ulatus eelmise aasta lõpu seisuga hoiuste maht 2 miljardi kroonini. Teistes piirkondades, v.a Tartu koos maakonna ja Tallinn koos Harjumaaga ning Pärnu, jäi säästumaht kõikjal alla paari miljardi krooni, kirjutab Äripäev.

Ka laenusid on kõige rohkem võtnud suuremate linnade ja nende ümber paiknevate maakondade inimesed ja ettevõtted. Pretsedenditu liider on mõistagi Tallinna piirkond 127,7 miljardi kroonise laenukoormusega. Tartu jääb pealinnast valgusaastate kaugusele ehk taaralinlaste laenumaht on 18,2 miljardit krooni.

Hiiumaa ettevõtja, sealkandis kinnisvaraäri ja põllumajandusega tegeleva Sulev Matto sõnul on Hiiumaa lihtsalt nii vaene paik, et enamat ei saagi hiidlastelt loota. "Meretagune elu on meie vaesuse nimi. Siinne elu on oluliselt kallim kui kuskil mujal. Kujutage ette, kaks tundi ühes suunas mandrile ja teine sama palju tagasi, aga pool tööpäevast on niimoodi juba läinud. Laevasõidu hind arvestatakse igale teenusele sisse, mis teebki Hiiumaal tegutsemise üsna mõttetult kalliks," muretseb Matto. Seetõttu ei imestagi ärimees, et hiidlased ei laena ega säästa. Pole, mida säästa, ega saa ka laenata.

Nordea Panga jaepanganduse juht Olavi Pakkonen lisab, et pank on kehtestanud erinevad laenu miinimumsummad Tallinna ja Harjumaa ning teiste Eesti piirkondade elanikele. "Need on vastavalt 100 000 krooni Tallinnas ja Harjumaal ning 50 000 krooni mujal Eestis," täpsustab Pakkonen.

Vaata kogu tabelit SIIT!