Millist majanduspoliitikat peaks Vene suunal ajama?
Delfi uuris ettevõtete ekspordiga otseselt kokku puutuvalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS), millist majanduspoliitikat võiks Eesti Vene suunal ajada.
Vastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Maria Alajõe:
Poliitikat teevad Eestis ennekõike valitsus ja ministeeriumid. EAS kui üks rakendusüksusi täidab riigi poolt antud tellimust ning ise poliitikat ei kujunda. Seega ekspordipoliitika kommenteerimiseks pole EAS kõige õigem organisatsioon.
Riigi ekspordipoliitika on sõnastatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavas aastateks 2009-2011 „Made in Estonia“, mis nimetab Venemaad ekspordi sihtriikidest neljandana.
Vene turg EASi jaoks kahtlemata oluline, seetõttu on EASil nii Peterburis kui Moskvas oma esindajad, kes ennekõike aitavad Eesti ettevõtjatel Vene turult sobivaid kontakte leida.
EAS toetab Venemaa suunal tegutsevaid Eesti ettevõtteid mitmel moel: eksporditurunduse, välismessitoetuse, ühisturunduse, turismiturunduse osas.
2008-2010 rahastatud 225-st ekspordi turundusplaanist 73-l juhul oli sihtturuna ära märgitud Venemaa, seega kolmandik projektidest. Venemaa on jätkuvalt atraktiivne Eesti ettevõtetele, mis ilmneb ka EAS-ile esitatud äriplaanidest. EAS toetab ettevõtete püüdlusi eksporti kasvatada igati, seda ka Venemaa turul.
Näiteks sel kevadel osalesid Eesti ettevõtjad EASi eestvedamisel ühele suurimal rahvusvahelisel transpordimessil Transrussia, kus seekord võisime tõdeda Venemaa ettevõtete kasvavat huvi Eesti vastu, mis viimased kolm aastat oli madalseisus.
Eksport Venemaale on viimase viie aastaga märkimisväärselt kasvanud (v.a 2009. aastal, mil majandussurutise tõttu kukkusid kõik turud ja seda globaalselt). Ekspordistatistika järgi oli Venemaa meie kaubanduspartnerite osas eelmise aasta numbrite põhjal neljandal kohal. Samas on Venemaa turuga seotud ka teatud riskid, millest ettevõtjad on hästi teadlikud. Kontaktid ettevõtjate tasandil on viimasel aastal kahtlemata jälle tihenenud.
Üheks ekspordivaldkonnaks teenusteekspordina on ka turism. Turismivaldkonna kõige olulisemaks poliitikadokumendiks on Eesti Riiklik Turismiarengukava 2007-2013, mis määratleb Venemaa Peterburi regioon samuti ühena kuuest põhilisest sihtturust.
Vene turistide osakaal on tõusuteel. 2009.a suurematest päritoluriikidest kõige paremaid tulemusi just Venemaa – kusjuures kasv oli märkimisväärne (turistide arv +14% ja ööbimiste arv +11%). Suurel määral tulenevad need näitajad Venemaa turistide aastavahetusreiside hüppelisest kasvust jaanuaris (majutatute arv +39%, ööbimiste arv +29%), kuid ka peaaegu kõigi järgnevate kuude jooksul kasvas Venemaa turistide arv tunduvalt. Absoluutarvudes kasvasid Venemaa turistide ööbimised 2009. a. kõige rohkem Tallinnas (14 670 võrra ehk 11%). Jätkus ka kasv nende tähtsuselt teises sihtkohas Ida-Virumaal (3679 võrra ehk +13%, vt. joonis 5). Väiksema osatähtsusega maakondadest kasvasid Venemaa turistide ööbimised tunduvalt Lääne-Virumaal (peaaegu kõigil 2009.aasta kuudel) ja Valgamaal (peamiselt suvehooajal).
I kv 2010 ööbis Eesti majutusettevõtetes 35 459 turisti Venemaalt, mis on 51% ehk 12 000 võrra rohkem kui seni rekordilisel 2009. a. Suure osa sellest kasvust andis aastavahetusreiside lisandumine jaanuaris, kuid ka veebruaris ja märtsis kasvas nende arv tunduvalt. Kvartali kokkuvõttes lisandus nende ööbimisi lisaks Tallinnale tunduvalt ka Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal, kuigi absoluutarvudes on teiste regioonide näitajad Tallinnaga võrreldes väikesed. Kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi (spordisündmused, konverentsid). Ka tänavu kevadel-suvel on lisandumas transpordiühendusi nii Peterburist kui ka Moskvast.
Kokkuvõtlikult on Venemaa muidugi Eesti ettevõtjatele oluline sihtriik ja EAS toetab oma erinevate tegevuste ja toetusskeemide läbi ettevõtjate tegevus sellel turul.
