Minimaalne toidukorv kallines 705 kroonini

Statistikaameti arvestusliku minimaalse toidukorvi maksumus oli selle aasta esimeses kvartalis 705 krooni, mis on eelmise kolme kuuga võrreldes 67 krooni rohkem.

Arvestuslik minimaalne toidukorv kallines selle aasta esimeses kvartalis 2001. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 9 protsenti. Kallinemine oli tingitud peamiselt juurviljade hinnatõusust, teatas ETAle statistikaameti pressiesindaja Anu Ots.

Toidukorvi kallinemise tõttu suurenes ka elatusmiinimum 5 protsenti — 1341 kroonilt 2001. aasta neljandas kvartalis 1409 kroonile 2002. aasta esimeses kvartalis.

Leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek oli 2002. aasta esimeses kvartalis 2324 krooni, sealhulgas sissetulek palgatööst 1551 krooni ehk 67 protsenti.

Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes vähenes leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek 6 protsenti. Selle peamine põhjus oli statistikaameti andmeil palgatööst saadud sissetuleku vähenemine 7 protsenti ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku vähenemine 19 protsenti.

Leibkonnaliikme kuu keskmine väljaminek oli 2002. aasta esimeses kvartalis 2292 krooni, millest toidule kulus 726 krooni ehk 32 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga vähenes kuu keskmine väljaminek 6 protsenti. Kõige rohkem vähenesid kulutused riietele ja jalanõudele (40 protsenti), majapidamisele (23 protsenti) ning vabale ajale (22 protsenti).

Toidukulutuste vähenemist (5 protsenti) mõjutas kõige enam lihatoodetele tehtud kulutuste vähenemine (10 protsenti).

Kulutused eluasemele suurenesid kvartaliga 22 protsenti ja tervishoiule 6 protsenti.

Arvestuslik minimaalne toidukorv koosneb 41 toiduainest, mis katavad inimese igapäevase toitainete, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse tervisehäireid põhjustamata. Maksumuse arvutamisel korrutatakse toiduainete kogused uuringust saadavate keskmiste ostuhindadega arvestuslikul perioodil.

Elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Elatusmiinimumi väljatöötamisel on lähtutud statistiliselt keskmisest inimesest ning püütud eksperthinnangutele tuginedes järgida tegelikule tarbimisele lähedast tarbimist, mis peaks katma inimese esmatarbevajadused (toit, riietus, eluase) ning võimaldama teha ka minimaalselt muid kulutusi.

Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks, erinevalt perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.