Kui vaba maatulundusmaa erastamine ei jõua lõpule enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga (EL), peab maareform jätkuma juba uutes tingimustes, kus Eesti kodanike ja alaliste elanikega saavad maa erastamisel vabalt konkureerida ka teiste liikmesriikide residendid, märgib rahandusministeerium teisipäeval valitsusele esitatavas aruandes.

Maatulundusmaa erastamise venimise tõttu muutub järjest tõenäolisemaks, et 2002. aasta keskpaigaks ei jõuta maad kavandatud mahus erastada ja EVP-de kasutamata jääk 2002. aasta 1. juuli seisuga osutub seni prognoositust tunduvalt suuremaks, seisab ministeeriumi aruandes.

Kui maa erastamine jätkub praeguses tempos, siis laekub ostueesõigusega, enampakkumisega ja vaba maa eritingimustel erastamisest selleks ajaks 4,7 miljardit EVP-d, märgib ministeerium.

Eeldatud kiire erastamise puhul prognoosis ministeerium laekumist vähemalt kuus miljardit EVP-d, millega oleks praktiliselt kõik käibel olevad EVP-d ära kasutatud.

Praeguse erastamistempo järgi jääks ekstrapoleeritud hinnangu kohaselt kasutamata kuni 1,3 miljardit EVP-d ehk ligi kaheksa protsenti kogu väljaantud EVP-de mahust.

Olukord põllumajandus- ja metsamaa erastamisel on murettekitav ja nõuab vähemalt kahest aspektist - EVP-de kasutamise lõpptähtaeg ja EL-ga ühinemine - valitsuse tähelepanu ning maareformi eest vastutavate valitsusasutuste poolt kiiret ja põhjalikku analüüsi, seisab rahandusministeeriumi aruandes.

Rahandusministeerium kordab teisipäeval valitsuse mullu novembris protokollilises otsuses kajastunud ettepanekut arutada maareformi lõpetamise küsimusi valitsuse kabinetinõupidamisel. Vastava materjali oleks pidanud ette valmistama keskkonnaministeerium ja põllumajandusministeerium.

Ministeerium teeb valitsusele ettepaneku panna keskkonnaministeeriumile ja põllumajandusministeeriumile ülesanne esitada valitsusele põllumajandus- ja metsamaa erastamise olukorra ja maareformi lõpetamise tingimused 15. maiks.

Rahandusministeerium annab teisipäeval tavapärse kvartaliülevaate EVP-de väljaandmise ja kasutamise kohta 15. aprilli seisuga.

Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 10. aprilliks välja antud EVP-sid koos RKO arvestuskaartidelt kasutatud summaga nimiväärtuses 16,18 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 7,89 miljardit krooni. Kustutatud oli 14,47 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,59 miljardit EVP-d.

Esimeses kvartalis langes EVP-de väljaandmise kiirus ligikaudu samale tasemele, nagu see oli möödunud aasta samal perioodil.

Kogu aasta lõikes ei ole aga väljaandmise tempo märgatavalt langenud, mis sunnib järeldama, et 2002. aasta keskpaigaks võib emiteeritud hüvitusväärtpaberite kogusumma ületada prognoositud 8,1 miljardit ja ulatuda 8,2 miljardi kroonini, märgib rahandusministeerium.

Sellele vastavalt võib EVP-de kogusumma ulatuda 16,5 miljardini.