Ministeerium: inflatsioon kerkis rekordtasemele

 (36)
raha
Foto: Ilmar Saabas

Rahandusministeeriumi teatel kerkis tänavu esimeses kvartalis inflatsioon viimase kümne aasta rekordtasemele. Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on olnud välistegurid — kütuste ja toiduhindade kasv.

Kodumaiste tegurite poolt mõjutatav hinnatõus on jätkuvalt taandumas. Tarbijahindade tõus peaks ühekohalistele numbritele taanduma sügisest, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Statistikaameti esialgsetel andmetel aeglustus Eesti majanduse reaalkasv 2008. aasta esimeses kvartalis 0,1 protsendini.

Esimese kvartali majanduse aeglasem kasv tulenes peamiselt kiirest hinnatõusust, eratarbimise kasvu peatumisest ning ekspordi kasvu vähenemisest möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Kuigi majanduskasv on aeglustunud kogu maailmas, tulenes aeglustumine Eestis eelkõige riigisiseste tegurite mõjust.

Majanduskasvu aeglustumisega on samas kaasnenud tasakaalustamatuste vähenemine: jooksevkonto defitsiit on esialgsete hinnangute kohaselt märgatavalt alanenud, inflatsioonis vähenevad sisenõudlusest tulenevad hinnasurved ning laenukasv on aeglustumas. Sellised muudatused loovad vajalikud eeldused majandustsükli pöördumiseks tagasi jätkusuutlikumale tasemele.

Tarbijate ja ettevõtete kindlustunde alanemise taustal ei ole rahandusministeeriumi hinnangul üldise majandusliku olukorra paranemist lähikuudel oodata, mõningast majanduskasvu kiirenemist võib näha aasta teises pooles. Samas on tõenäoline, et majanduskasv jääb sel aastal rahandusministeeriumi poolt prognoositust madalamaks. Eratarbimise kasvu peatumises on suurim roll olnud laenuraha väiksemal kasutamisel, mida ei ole suutnud kompenseerida ka kiire palgatõusu jätkumine esimeses kvartalis. Oluliselt on võrreldes möödunud aastaga mõjutanud eratarbimise kasvu märgatavalt pessimistlikumad ootused tulevikuks nii tarbijatel kui ettevõtetel.

Eelmise aasta kõrge tarbimise tase oli põhjustatud kiire hõive ja palga kasvu kokkulangemine laenu- ning kinnisvarabuumi kõrghetkedega. Laenuraha arvelt tarbimine ei olnud samas pikemas perspektiivis jätkusuutlik, mistõttu võis eeldada tarbimise vähenemist eelmise aastaga võrdluses. Ootuste kohaselt hakkab eratarbimine kosuma aasta teises pooles.

Esimese kvartali ekspordi kasvu vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõid kaasa transiidimahtude langus ja kütuste väljaveo alanemine. Vähenes ka kaupade ning teenuste impordi maht. Kaupade impordikäibe tõid alla kütused ja puit, teenuste impordi esialgsetel andmetel aga veo- ja reisiteenused.

Jätkus tööjõukulude osakaalu suurenemine kasumite arvelt, mis vähendab ettevõtete suhtelist konkurentsipositsiooni. Samas on tööturu pingete püsimise tõttu lisandväärtuse jaotus tööjõu ja kapitali vahel muutumas sarnasemaks muu Euroopaga.