Statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga kaks protsenti ja import kolm protsenti, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Selle aasta jaanuariga võrreldes oli langus märgatavalt suurem, vastavalt viisteist ja seitse protsenti, kuid selle taga olid paljuski eelmisel kuul toimunud ühekordsed tehingud laevadega.

Kütuste ekspordi olulise languse taga oli naftasaaduste mahu vähenemine, samas näitas elektri müük välisturgudele jätkuvalt kasvu. Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid veel ekspordi vähenemist mullusega võrreldes metallid ja metalltooted, mille väljavedu kahanes ligi viiendiku võrra.

Selles grupis olid suuremad kukkujad mustmetallide jäätmed ja teras. Samal ajal suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga neli protsenti, ent kasvutempo aeglustus jaanuariga võrreldes mõnevõrra.

Positiivse poolepealt võib veel välja tuua keemia ja taimsete toodete ligi veerandisuurust ekspordi kasvu ning puidu ja puittoodete peaaegu viiendiku võrra suuremat väljavedu aasta varasemaga võrreldes.

Eesti import on väga sõltuv ekspordinõudlusest välisturgudel, mistõttu impordis toimusid veebruaris sarnased muutused ekspordiga. Kiiremad langejad olid kütused ja metallid. Paljude teiste kaubagruppide, nagu masinate ja seadmete, keemiatoodete, toidukaupade ja jookide sissevedu oli tugeva kasvuga.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis veebruaris 105 miljoni euroni, olles kuus korda kõrgem eelnevast kuust, ent aastataguse perioodiga võrreldes oluliselt ei muutunud. Väliskaubanduse defitsiiti kasvatasid kuises võrdluses enam transpordivahendid, mineraalsed kütused ja keemiatooted.

Märtsis võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi mahtude suurenemist, samas eelmise aasta võrdlusbaas on juba märgatavalt kõrgem kui eelnevatel kuudel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus oli mõnevõrra vähenenud. See tulenes üle tavapärase taseme tellimustega ettevõtete osatähtsuse tõusust kolme protsendipunkti võrra 15 protsendini.

Samal ajal tavalist tellimuste mahtu prognoosivate ettevõtete osatähtsus langes 54 protsendile, mis oli neli protsendipunkti vähem kui eelneval kuul. Tellimuste kahanemisest teatasid 31 protsenti vastanutest.