Ministeerium keelatud riigiabi kahtlustustest: meil ei ole mingeid õiguslikke takistusi osta uusi ronge

 (9)
Ministeerium keelatud riigiabi kahtlustustest: meil ei ole mingeid õiguslikke takistusi osta uusi ronge
Foto: Priit Simson

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei ole Eesti riigil mingeid õiguslikkue takistusi soetada uusi ronge.

Euroopa Liidu õigusest tuleneb ühistranspordi kui üldhuviteenuse korraldamisele teatud eristaatus, mille kohaselt ei lähtuta Tatteri sõnul selles valdkonnas ainult konkurentsieeskirjadest mis tavaliselt kehtivad, vaid arvestatakse ka üldhuviteenuse olemust ja eesmärki.

EL-i otsekohalduva õiguse kohaselt on liikmesriigi pädeval asutusel väga laialdane kaalutlusõigus korraldada ühistransporti raudteel just sellises mahus ja kvaliteediga, mis vastab teenuse kasutajate vajadustele.

Tatteri sõnul omab selleks pädev asutus õigust määratleda avaliku teenindamise kohustused ja maksta selle eest teenuse osutajale asjakohast hüvitist, mis kvalifitseerub EL otsekohalduva määruse kohaselt lubatud riigiabiks, millest ei pea Euroopa Komisjoni eelteavitama.

„Seega, Eesti riigil ei ole mingeid õiguslikke takistusi soetada uusi ronge, kui selleks on vastav avalikkuse ootus, nõudlus ja ressursid. Selline tegevus on igati kooskõlas EL-i õiguse ja transpordipoliitikaga, ning suures osas liikmesriikides laialdaselt praktiseeritav,“ selgitas Tatter.

Bussifirmade tellitud õigusanalüüsi väited, justkui ei tohiks liikmesriigid rongiparki uuendada enne kui veeremi vanus on 15 aastat, on Tatteri hinnangul eksitavad.

Seotud lood:

Rongides ei jagu istekohti

„Tegelik vajadus rongide soetamiseks on see, et seoses rongireisijate arvu kasvuga ei jagu teatud aegadel rongides kõigile reisijatele kogu reisi ulatuseks istekohti, rääkimata muudest ootustest, mida reisijad näiteks ekspressliinidel rongidele seavad,“ märkis ta.

Tatter lisas, et on elementaarne, et kaugliine teenindavad transpordiettevõtted kaugliinibussi- või rongiga, nii, nagu kohalikel liinidel sõidavad selleks sobivamad transpordivahendid ning riigi ülesanne on tagada ühistranspordi teenus eelkõige reisijate huvidest lähtudes.

Lisaks, kuna uute rongide liiniletulekuga kasvas oluliselt rongiga reisijate arv, siis võib Tatteri sõnul eeldada, et see kasvab veelgi pärast suuremahuliste raudtee remonditööde lõppu 2018. aastal, kui rongide sõidukiirused tõusevad.

Tatteri selgitas ühtlasi, et avalikkuse huvi sisustamisel on muu hulgas olulise tähtsusega riigi taotlus vähendada aeg-ruumilist vahemaad kahe Eesti suurima tõmbekeskuse vahel, vähendada liikluskoormust teedel, sealhulgas liiklusõnnetuste ja keskkonnariske, suunates selleks tarbijaid teadlikult raudteetransporti eelistama.

„Mõistame bussifirmade muret tihenenud konkurentsikeskkonna pärast. Et kõrvaldada bussifirmade mure seoses riigiabi seaduslikkusega, kaalume kindlasti ka Euroopa Komisjoniga konsulteerimist enne rongide soetamise otsuse langetamis,“ kinnitas Tatter.