Ministeerium kolib töötajad kabinetist välja
Uue ühendministeeriumi hoone valmimine tähendab vähemalt ühele Eesti ministeeriumile ka uue töökultuuri algust – sotsiaalministeerium on otsustanud vahetada senise kabinetisüsteemi töökohapõhise keskkonna vastu.
Euroopas kiirelt levivates töökeskkonnapõhistes kontorites on küll töö tegemise kohad, kuid töötajatel puudub oma kindel töölaud. Töökoha valib ta selle järgi, millist tööd tegema hakkab: kas eraldub vaikusenurgakesse mõttetööle, suundub avatud alale meeskonnatööle, läheb tähtsaks vestluseks helikindlasse nõupidamisruumi või telefoninurka helistama. Et kõik kõike korraga ei tee, on reaalseid töölaudu vähem kui töötajaid. Vajadusel saab kasutada nn külalistöökohti.
Ja siit kasvavad välja hirmud, millele viitas aasta eest disainibüroo ISEASI disainipealik Martin Pärn, kui tutvustas sotsiaalministeeriumile tehtud teemakohast uuringut: ma ei tea iial, kas „mahun“ tööle; kuidas sülearvuti ja telefoniga ringi joosta; kuidas pidada vestlusi, kui kõik on kuulda? Nii võib olla Ameerikas, kuid eestlastega see ei tööta, kõlas üks töötajate arvamusi.
Perepilt kolib arvutiekraanile
Alles see oli, kui Eesti töötajad kabinettidest avatud kontoritesse tiriti. Osavamad rääkisid välja pooleteise meetrised barjäärid ja eraldasid end teistest. Tasapisi harjuti üksteise suhtlus- ja tööstiiliga ning selle taustal töötamisega, kes ei harjunud, kauples välja kodukontori loa. Nüüd ähvardavad kaduda töölauad.
Ükski muudatus ei ole lihtne, nõustub koolitaja ja professionaalne muudatuste konsultant Karin Hango, kelle sotsiaalministeerium appi kutsus. Privaatsust jääb vähemaks, kuid samas on üks eesmärke inimese mugavustsooni laiendamine – töötaja peab end mõnusalt ja turvaliselt tundma kõikjal. Tegelikult on omaette olemise kohti tegevuspõhises kontoris rohkem, lihtsalt pole oma kindlat töölauda, kuhu fotod ja meened ritta sättida – perepilt kolib nüüd lokkerisse. Lokker on lukustatud kapp, kuhu töötaja jätab majja tulles oma isiklikud asjad, nagu koolis. See ongi ainus päris oma koht.
Hango ütleb, et kohalolekukeskse töökeskkonna muutumine tegevuspõhiseks on üleüldine tendents ja seotud töö muutunud iseloomuga – paljusid asju tehakse töölauast eemal, paljusid asju eelistatakse ja saab teha töölauast eemal. Lisaks efektiivse ruumikasutuse teema, kui mitmekordsest majast tuleb kolida ühele korrusele.
„Olen ministeeriumi inimestega sel teemal rääkinud. Paljud on mures keskendumise pärast, ka mõned pisiasjad teevad muret, nagu kus ma oma eritoitu hoida saan jne,“ ütleb Hango. „Tulebki läheneda juhtumipõhiselt ja lahendused leida. Hirmud muudatuste ees on tavaliselt suuremad kui reaalsus.“
Telia: vaikseid kohti tuli juurde
2. mail kolis 800 töötajat uude tegevuspõhisesse büroohoonesse Telia Eesti. Kõigepealt liikusid jutud, et töölaudu jagub vaid eriti varajastele saabujatele – reaalseid töökohti tuleb vähem.
Tänaseks on uues töökohas oldud kaks kuud ning Telia kommunikatsiooniüksuse direktor Katrin Isotamm ütleb, et viibib nüüd palju rohkem kontoris kui varem, sest seal on hea vaikne kirjutada. „Tegevuspõhises kontoris on kindlad kokkulepped. Näiteks ei räägita vaiksel töötegemise alal telefoniga, ei vestelda omavahel. Varem eelistasin ma näiteks kohvikus tööd teha,“ räägib Isotamm.
Isotamm ütleb, et töötajatel sujus sisse elamine üllatavalt hästi, seda näitas hiljutine rahuloluküsitlus. „Samas eelnes suurele muutusele ka pikk eeltöö,“ nendib ta.
Telia Mustamäe maja neljas kuni kolmeteistkümnes korrus on nn töökorrused, kus leidub nii tiimialasid kui ka omaette vaikuses töötamise kohti. 1. korrusel on iseteeninduslik kohvik, viimane korrus on mõeldud ühisüritusteks ja külalistega kohtumiseks. Selline uute meeskondade (spontaanset) tekkimist, suhtlust ja koostööd soodustav töökeskkonna mudel on väga levinud Rootsis, kus asub ka Telia peakontor.
