Ministeerium pakendiaktsiisist: ettevõtjad on nutikad, küll nad leiavad lahenduse
Tänane Ärileht kirjutas, et kuigi rahandusministeerium tunnistab, et Eestis pole probleemiks ülepakendamine ning tootja surub arvatavasti uue pakendiaktsiisi eest tasumise ikka tarbija kaela, ollakse ka veendunud, et tarbijale pole see "kontimurdev lisakulu" ning "küll ettevõtjad aktsiisi enda kasuks pööravad".
Rahandusministeerium loodab, et ettevõtjate motivatsioon pakendeid taaskasutada suureneb. Nimelt rakendub pakendiaktsiis ainult pakendi esimest korda turule toomise puhul.
Tootja saaks pakendi näiteks oma logoga ära märkida ja pakkuda tarbijale mingit soodustust, et ta pakendi tagastaks. „Kuna iga uue euroaluse pealt tekib tootjal kohustus, on tõenäoline, et ta mõtleb välja viisi, kuidas motiveerida inimesi neid tagasi tooma. Näiteks ütleb kliendile, et kui tood aluse tagasi, saad järgmise kauba 10 senti odavamalt," rääkis rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
„Ei tea täpselt, kuidas see hakkab välja nägema, aga raha paneb rattad käima. Praegu pole tootjail mingit huvi neid aluseid tagasi saada. Ettevõtjad on nutikad, kui see on neile kasulik, leiavad nad lahenduse."
Rahandusministeerium on välja arvutanud, kui palju kallineksid uue aktsiisi rakendumise korral kolm levinumat pakendit. Pooleliitrises klaaspudelis õlle hinnale lisanduks arvestuslikult 2,4 senti, sest just nii palju peaks tootja maksma 300 grammi klaasi turule toomise eest. Väike, 20 grammi kaaluv jogurtitops kallineks aga 0,6 senti. Pakendiks peetakse ka puust 20-kiloseid euroaluseid, mis praegu maksavad viis kuni seitse eurot, kuid aktsiisi mõjul kallineksid umbes 60 senti.
