Ministeerium: seadusemuudatused võimaldavad Eestil teenida tulu kvoodikaubandusest
„Vastavalt valitsuses arutatule on uues eelnõus kirjas ka regulatsioonid statistikakaubanduseks, millega on Eestil võimalik kümnetes miljonites aastas eksporditulu teenida teistele EL riikidele taastuvenergia statistikat müües," sõnas Michal.
Statistikakaubandus, mille toormeks on metsajäätmed ning väheväärtuslik puit, looks ministri sõnul aastast 2017 alates üle 2300 uue töökoha metsandussektoris, alustades Virumaa regioonist.
"Leppisime valitsuses samuti kokku, et enne iga potentsiaalset tehingut vaatame selle tehingu mõju üle ka Eesti toormeturule. Kindlasti on oluline teada, et Eesti tarbija statistikakaubanduse teostamiseks toodetud taastuvenergia eest täiendavaid kulusid ei kanna, see on ekspordivõimalus raha Eestisse toomiseks, mida kasutame, kui EL turul võimalus avaneb," lisas Michal.
Kooskõlastusele läinud elektrituru seaduse eelnõu regulatsioon loob võimaluse taastuvenergia statistikakaubanduseks nende Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes ise ei suuda tähtajaks taastuvenergia eesmärke täita.
Ministeerium märgib oma teates, et Eesti on oma üldise taastuvenergia eesmärgi juba täitnud ja seega on Eestil võimalik oma eesmärke ületavat taastuvenergia statistikat müüa teistele riikidele.
2350 uut töökohta
Statistikakaubanduse eest maksavad need riigid, kes statistikat ostavad ning Eesti tarbija selle eest ei tasu. Selleks vajalikku tooret saab Eestist, eeskätt metsatöötlemisel üle jääva metsahakkena või väheväärtusliku puiduna ning selle säästlik kasutus loob metsanduses uusi töökohti – 1 miljoni tihumeetri raiemahu suurendamisel luuakse metsanduses uuringute kohaselt 2350 uut töökohta.
Samuti on Eesti riigisiseselt seadnud kehtiva taastuvenergia tegevuskava järgi eesmärgiks toota 2020. aastaks 17,6 protsenti tarbitavast elektrienergiast taastuvatest allikatest. Eelmisel aastal toodeti Eestis taastuvatest allikatest 16,7 protsenti elektrist.
Eesti eesmärgi täitmisest puudujääva taastuvenergia tootmiseks kuulutab majandus- ja taristuminister pärast elektrituruseaduse jõustumist välja vähempakkumise tootjatele.
Uues eelnõus on planeeritud üleminek olemasolevalt taastuvenergiaskeemilt uuele nii, et arvestatakse tootjate investeeringute tegemisel valitsenud ootustega ning samas välditakse, et praeguse madala energiahinnaga suureneks taastuvenergiatasudest makstav toetus.
Madalate elektrienergia hindade tõttu kujuneks eelnevalt välja töötatud turuhinnaga seotud toetusmudeli puhul väljamakstav toetus suuremaks kui hetkel kehtiv skeem seda ette näeb.
"Seega on mõistlik jätta olemasolevatele tootjatele skeem samaks, kuid uus vajaminev taastuvenergia hankida läbi konkurentsile avatud vähempakkumiste. Varasema toetuskeemi osas toimub selle järkjärguline lõppemine alates aastast 2018,“ lisas majandus- ja taristuminister.
Taustainfo statistikakaubanduse kohta:
• Statistikakaubandus on Euroopa Liidu loodud võimalus liikmesriikidel täita oma 2020. aastaks võetud taastuvenergia eesmärke läbi taastuvenergia statistikaga kauplemise;
• Eesti on oma eesmärgi toota 25% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest tänase seisuga täitnud (2014.a seisuga toodeti 26,3% Eestis tarbitud energiast taastuvast allikast);
• Eestil on märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal, hinnanguliselt kuni 10 TWh (tuulepargid, päikeseelektrijaamad, biomassi kasutavad elektrijaamad), mille kasutusele võtmine sõltub tehnoloogia arengust ja turu tingimuste arengust;
• 2020. aasta statistikakaubanduse raames on võimalus juba olemasolevatel tootmisvõimsustel, mis täna Eesti taastuvenergiat ei tooda;
• Statistikakaubanduseks kasutatakse väheväärtuslikku puitu, metsahaket ning metsa töötlemisel tekkivat ülejääki ehk biomassi. Hinnanguliselt on seda metsa töötlemisel ligi 25% töödeldud mahust;
• Metsanduse arengukava kohaselt on metsade arenguks ja uuenemiseks jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljoni tihumeetrit, Eesti viimaste aastate raiemaht jääb märgatavalt alla selle, viimastel aastatel ca. 10 miljonit tihumeetrit;
• Metsanduse arengukava aastani 2020 ja selle väljatöötamiseks Maaülikooli tehtud Eesti metsasektori makroökonoomilise analüüsi kohaselt tähendab 1 miljoni tihumeetri puidu (1 Twh taastuvenergiat) varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta.
