Ministeerium selgitab hotellikülastajate andmete politseile saatmist: infot kogutakse ka praegu, politsei külastajate andmeid ühekaupa lugeda ei saa

Ka praegu kogutakse majutusasutustes klintide infot ning politseil on õigus seda kontrollida, tahame lihtsalt infokogumist muuta digitaalseks - ehk kõigile osapooltele mugavamaks ja ka turvalisemaks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster selgituseks uudisele, et Taavi Aasa juhitavas majandusministeeriumis on valminud eelnõu, mis kohustab hotelle kandma kõigi külastajate andmed reaalajas politsei andmebaasi.

Laaster selgitas, et külastajad ei hakka muudatuse kohaselt ühtegi täiendavat infot enda kohta andma, võrreldes sellega, mis nad täna majutusasutusse sisse registreerides paberil annavad, pigem jääb neid välju isegi vähemaks. Edaspidi loetakse paberi asemel andmed otse ID-kaardilt maha, ehk seal ei ole ühtegi andmekoosseisu, mida tegelikult riik juba täna ID kaarti väljastades ei teaks.

Siseministeeriumi kodakondsus- ning rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas, et majutusettevõtete külastajate registreerimiskohustus tuleneb Schengeni konventsioonist (Eesti liitus Schengeni leppega 2007. aastal) – selleks, et kompenseerida kontrollide kaotamist riikide sisepiiridel, on majutusettevõtjad kõikides liikmesriikides kohustatud oma külastajaid registreerima ja need andmed edastama või nõudmisel esitama politseiasutustele. See tähendab, et ka praegu on PPA-l ja KAPO-l õigus külastajakaarte kontrollida, kuid uus seadus teeks andmete edastamise automaatseks ning aitaks üles leida isikuid, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule, ja kiiresti reageerida.

"Euroopa Liidus on inimestel võimalik riikide vahel vabalt liikuda, mis on igapäevaselt reisijatele mugav, aga võimaldab paraku jääda märkamatuks ka võimalikel kurjategijatel ja terroristidel,"rääkis Annus.

Täna säilitavad majutusasutused majutatute andmeid paberil. „Loomulikult eeldame, et hotellid peavad kinni andmekaitse reeglitest ja paberil registreerimislehed on kaitstud selliselt, et hotellitöötajad neid niisama vaatama ei pääse, aga riik siin garantiid anda ei saa,“ märkis Laaster, lisades, et ka täna saab politsei minna kahtluse korral hotelli ja vaadata läbi paberil registreeringuid, et tagaotsitavaid tuvastada.

Ta möönis, et täna eeldab see, et PPA lappab kõik need paberid füüsilisel kujul läbi. „Edaspidi hotellides külastajate andmeid paberil ei ole ja eelnõu eesmärk ongi pigem kogu külastajate andmete kogumise süsteem nii turvalisemaks kui ka mugavamaks muuta,“ kinnitas ta.

Annuse sõnul säilitatakse tänu muudatusele külastajate andmeid turvaliselt registris, mitte paberilehtedel, kus täna puudub kontroll selle üle, kes ja millistel eesmärkidel neid andmeid on töödelnud.

Ühtlasi võimaldab e-lahenduste kasutuselevõtmine Annuse sõnul töödelda üksnes nende isikute andmeid, kelle vastu PPA-l ja KAPO-l menetlushuvi on – menetlushuvi puudumise korral asutused külastajate isikustatud andmeid ei näe. Juurdepääs konkreetse külastaja andmetele ka juhul, kui asutusel menetlushuvi on, saab olema üksnes väga piiratud ametnike ringil konkreetsete menetluste raames.

Ministeeriumi selgituse kohaselt ei saa PPA külastajaandmeid ühekaupa lugeda, vaid saab teostada üksnes vastavuskontrolli – ehk kui keegi on tagaotsitav, siis süsteem tuvastab andmete saabumisel PPA registrisse, kas ta kuskil majutub või mitte. Keegi inimene PPA-s niisama neid andmeid ja külastajate nimekirju ei lappa. „Põhjendamata andmetes otsingute tegemine ei ole lubatud ning on karistatav,“ kinnitas Laaster.

Ministeeriumi esindaja kinnitusel ootavad nad kindlasti väga majutusasutuste koostööd – nende jaoks vähenevad andmete kogumise ja säilitamise nõuded ja riik omalt poolt tagab turvalise ja vaid põhjendatud kahtluse korral andmetele ligipääsu.