Ministeerium: selle aasta majanduskasv on oodatust positiivsem
Võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium tänu positiivsele esimesele poolaastale tõstnud majanduse kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, järgmise aasta kasvutempo jääb varem oodatud tasemele, teatas rahandusministeerium.
"Kõik märgid näitavad, et vaatamata maailmamajanduse ebakindlusele on põhjust olla Eesti väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik. Seda toetab ka meie lähinaabrite hea seis. Samas peab ohjeldama riigieelarve kulude olulist suurendamist, mis seab pikas perspektiivis ohtu riigi rahandusliku seisu ning halvendab seeläbi tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkab stabiilset kasvu ning saavutab prognoosiperioodi jooksul pikaajalise keskmise kasvu lähedase taseme. Majanduskasvu vedaja on järgmistel aastatel jätkuvalt eksport.
Võlakriisi leevenemise eeldusel võib 2013. aastal oodata peamiste eksporditurgude järk-järgulist elavnemist, mistõttu ka ekspordikasv kiireneb ning stabiliseerub järgmise nelja aastaga 6–7 protsendi juures.
Sisenõudlus kasvab tänavu SKPst kiiremini, kuid aeglustub 2013. aastal 2,9 protsendini, mis on põhjustatud CO2-kvoodimüügitulude ja EL välisvahendite arvelt tehtavate investeeringute vähenemisest. Investeeringuid suurendavad lähiaastail lisaks valitsussektorile ka välisomanduses olevad ettevõtted ning energeetikasektor.
Tööturu areng on olnud oodatust positiivsem. Aasta esimeses pooles toimus kiire hõivatute arvu kasv ning prognoosi järgi kasvab hõive sellel aastal 15 000 inimese võrra ehk 2,4 protsenti.
Ka tööpuudus alaneb prognoositust kiiremini – tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest oluliselt vähenenud ning alaneb 2012. aastal 10,4 protsendini. Järgmisel aastal kahaneb tööpuudus 8,9 protsendini ning prognoosiperioodi lõpuks 7,8 protsendini.
Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta ka töötajate palkasid ning sellel aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6 protsendini. Järgmistel aastatel püsib palgakasv samal tasemel ning kerkib pisut prognoosiperioodi lõpus.
Hinnad tõusevad 2012. aastal 3,9 protsenti, 2013. aastal 3,5 protsenti ning järgnevatel aastatel stabiliseerub hinnatõus 2,8 protsendi juures. Suurel määral panustab sel aastal inflatsiooni eluasemekulutuste tõus, millest ligi pool läheb soojuse kallinemise arvele tingituna vedelkütuste kõrgetest hindadest välisturgudel.
Samuti toetab palgatulu jätkuv kasv ning tarbijate paranenud kindlustunne tarbimiskulutuste suurenemist ja seeläbi teenuste hinnatõusu mõningat kiirenemist. Järgmisel aastal on hinnatõusu aeglustumise taga soojuse ja kütuse hinnatõusu peatumine, millele viitavad alanevad naftafutuurid. Järgmise aasta inflatsioonis on arvestatud ka elektrituru avanemisest tuleva mõjuga.
Majandusväljavaadete peamine riski on oht välisnõudluse taastumisele. Euroalal on käimas majandust oluliselt tugevdavad reformid, kuid lähema aasta jooksul pole välistatud oodatust muutlikum areng, millele viitab majandususalduse langus Euroopas ja kogu maailmas.
See võib aga vähendada nõudlust Eesti kaupade ja teenuste järele ning sunnib järgmise aasta eelarveplaane tehes ettevaatlikkusele. Samas on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaated siiski oluliselt paremad kui ELis keskmiselt ning prognoosi põhistsenaarium ei arvesta märkimisväärsete tagasilöökidega väliskeskkonnas.
Lähtudes makromajanduse prognoosist on rahandusministeerium korrigeerinud ka valitsussektori tulude ja kulude prognoosi. Võrreldes kinnitatud riigieelarvega suurenevad maksulaekumised ning see aitab kaasa käesoleva aasta valitsussektori eelarvepuudujäägi vähenemisele 1,2 protsendini SKPst.
Prognoosi kohaselt jõuab valitsussektori eelarvepositsioon tasakaaluni 2014. aastal ning saavutab prognoosi¬perioodi lõpuks 2016. aastal 1,3 protsendise ülejäägi SKPst. Struktuurselt on eelarve¬positsioon kogu perioodil ülejäägis, jõudes 1,5 protsendini SKPst 2016. aastal. See on kooskõlas valitsuse eesmärgiga jõuda samaks ajaks 1 protsendilisse ülejääki.
Struktuurne ülejääk kogu prognoosiperioodil näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.
