Ministeerium tõrjub ärimeeste süüdistusi: vahepeal muutusid looduskaitselised olud

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütleb, et ¾ kogu Lahekalda elamukvartalist pole kunagi kaitse all olnud ning seal pole olnud ka ehitustegevuse piiranguid.

"Looduskaitsealuste maade riigile ostmise menetluse käigus on Maa-ametil kohustus teha selgeks kõik maatükki puudutavad asjaolud. Keskkonnaameti tellitud ekspertiisi tulemusel selgus, et alal ei ole enam sellist väärtust, mille kaitseks 2006. aastal piirangud seati," selgitas Marku Lamp.

"Toonased piirangud kehtestati kriitiliselt ohustatud I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide mägi-kadakkaera ja püstkiviriku ning lisaks ka II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi kaitseks. Mägi-kadakkaer on Eestis üliharuldane ja hävimisohus liik, kellel  Maarjamäe püsielupaik on ainuke leiukoht Eestis. Mägi-kadakkaer ning püstkivirik kasvavad paekiviastangu seinal, mis oli ja jääb ka edaspidi kaitse alla."

Asekantsleri sõnul on selge, et enne maatüki riigile ostmist tuleb üle kontrollida, kas see vastab omandamise kriteeriumitele või mitte, riigile kinnistute omandamise vajadus peab olema väga põhjalikult kaalutletud ja igati põhjendatud. "Kui selgub, et kaitstavad väärtused on kahjuks vahepeal muutunud, siis ei ole vajadust ka ranget kaitserežiimi kohaldada. Nii on olukord ka Paekalda tänava looduskaitseliste piirangutega.

Kui rääkida konkreetsetest kruntidest ja arendustegevusest, siis ¾ kogu Lahekalda elamukvartalist pole kunagi kaitse all olnud ning seal pole olnud ka ehitustegevuse piiranguid. Samuti on riik andnud kooskõlastused looduskaitseliste piirangutega alal sadevee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks kinnisel meetodil."

Äripäev kirjutas, kuidas ehitusettevõtjate Toomas Annuse ja Toomas Lumani suurosalusega börsiettevõtete tütarfirmad kemplevad keskkonnaministeeriumiga Tallinnas Maarjamäe klindil asuvate Paekalda looduskaitsepiirangutega kinnistute riigile ostmise üle.