"Maksumäära langetamine kahe protsendi võrra on tõenäoliselt liiga väike, et selle antav võimalus hindu langetada erilist mõju avaldaks. Miinusteks on see, et riigieelarve laekumine kannatab oluliselt, kuid tarbija ei võida. Pealegi on Eesti erinevate valitsuste poliitika läbi aegade olnud langetada tööjõumakse kompenseerides seda tarbimis- ja keskkonnamaksude tõusuga," sõnab Säälik.

Käibemaksu erisuste kehtestamisel - näiteks toidule - on positiivne mõju teatav toiduainete hindade langus, samas negatiivseid mõjusid on rohkem.

Säälik nimetab järgnevaid:

- ebaefektiivne meede hindade alandamiseks, sest toiduainete hinnalangus jääb väiksemaks kui võimalik oleks, kuna osa sellest võtavad endale põllumajandustootjad, toiduainete töötlejad, kaupmehed ja vahendajad;

- kauba hinnas sisalduva käibemaksu vähendamine ei tähenda seda, et automaatselt väheneb ka kauba hind ja samas ulatuses. Viimane kujuneb ikka nõudmise ja pakkumise vahekorra tulemusena. Kui müüjad teavad, et ostjad on harjunud teatud hinda maksma, proovivad nad hinna tõsta sellele tasemele tagasi sõltumata maksumäärast;

- ebaefektiivne vaesemate inimeste abistamiseks, sest vaesemad võidavad vähem kui rikkamad;

- riigi jaoks kallis meede, sest kaotatav maksutulu ja seega ka vähenev riigipoolsete teenuste (haridus, tervishoid, korrakaitse, riigikaitse, infrastruktuur) osutamine on suuremad kui tarbijate võit võimalikust hinnalangusest;

- suureneb võimalus käibemaksupettusteks, toidukaubanduses kulude nö optimeerimiseks;

- maksuadministreerimine muutub kallimaks.