Ministeeriumi vastus: kas uus andmekaitse üldmäärus võib kaasa tuua hiigeltrahvid?
Eile kirjutas Ellex Raidla advokaat Sandra-Kristin Noot sellest, et mai lõpus kehtima hakkav uus andmekaitse üldmäärus võib endaga kaasa tuua hiigeltrahvid, mis ulatuvad isegi kuni 20 miljoni euroni. Loe lugu siit. Sellele vastab justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet.
„Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et täidavad ühiselt Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid, et oleks võimalus ohjeldada globaalseid korporatsioone. Euroopa Liidu õigusaktid, nende seas mais kohalduma hakkav isikuandmete kaitse üldmäärus, kohustatavad liikmesriike teatud nõuete rikkumise eest ette nägema võimaluse kohaldada kõrge ülemmääraga rahatrahve nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Kuigi Euroopa Liidu poolt ette nähtud rahatrahvi ülemmäärad on Eesti mõistes kõrged, aitavad need tagada, et finantsturgude turvalisus ning Euroopa Liidu kodanike isikuandmed on ühetaoliselt kaitstud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.
2016. aasta lõpus esitas justiitsministeerium ministeeriumitele, riigiasutustele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks põhjaliku seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis käsitles võimalusi senisest kõrgemate ülemmääradega rahatrahvide riigisiseseks kohaldamiseks. 2017. aasta suvel esitati kooskõlastusringile eelnõu ning käesoleva aasta veebruaris kiitis Vabariigi Valitsus eelnõu heaks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu õiguse miinimumnõuded. Seega lubatakse kõrge rahatrahvi ülemmääraga väärteokoosseise sätestada üksnes põhjendatud juhul ja eeskätt siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks.
Üldjuhul näeb Euroopa Liidu õigus kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad ette spetsiifiliste kutsetegevuses toime pandud rikkumiste korral - näiteks krediidiasutuse väärteod. Siiski ei ole põhjust arvata, et rahatrahvi kõrge ülemmäär tähendaks automaatselt senisest kõrgemat rahatrahvi. Kõrged rahatrahvi ülemmäärad on mõeldud tagamaks seda, et tõhusalt oleks võimalik mõjutada ka Euroopa Liidus tegutsevaid suurettevõtteid ning seda valdkondades, kus rikkumiste tulemusena saadav kasu võib ulatuda miljonitesse. On selge, et kui 10 000 euro suurune rahatrahv võib mõne väikeettevõtte või füüsilise isiku jaoks olla üle jõu käiv, ei oma see mingit mõju ettevõttele, kelle aastakäive ulatub sadadesse miljonitesse.
Ka hetkel on teatud olukordades rahatrahvi kohaldamiseks pädev Euroopa järelevalveasutus, kes saab Eesti riigisisese õigusega võrreldes oluliselt suuremaid rahatrahve kohaldada (näiteks üle-Euroopaliste konkurentsirikkumiste korral või Euroopa Keskpanga poolt kohaldatavad sanktsioonid). Karistus peab konkreetsel juhul proportsionaalne olema ning võimeline rikkujat mõjutama. Kuna eelnõu ei näe ette rahatrahvi alammäärasid, on proportsionaalse karistuse leidmiseks avar kaalutlusruum. Seega ei ole põhjust arvata, et rahatrahvi ülemmäära tõus tooks vältimatult kaasa kõrgemad rahatrahvid ka praktikas."
