Ärileht esitas küsimuse ühise tuludeklaratsiooni kohta rahandusminister Jürgen Ligile päev pärast seda, kui kooseluseadus riigikogus ülinapi häälteenamusega vastu võeti. „Ma loodan nii kodaniku kui ka rahandusministrina, et senine eraelu puudutav vastasseis ei jätku raha teemal. Siis oleks debatt veelgi keerulisem. Nimelt et kas perekonnaseadus on üldse enam asjakohane ja kas riik traditsioonilist abielu kuidagi veel väärtustab ning kas mingit muud maksu on õige kõigil tõsta põhjusel, et ka muud kooselud saavad osa soodustusest,“ vastas Ligi.

Ometi tuleb nii mitmedki „raha teemad“ palju emotsioone tekitanud kooseluseaduse tuules läbi arutada ja otsused langetada. Tõenäoliselt jääb suur osa neist järgmise valitsuse ja riigikogu koosseisu valitsemisaega, sest seadusandlikke akte, mida kooseluseaduse tõttu läbi vaadata tuleb, on palju - kokku 87.

„See on juba järgnevate diskussioonide küsimus,“ ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere. „Me võtsime kooseluseaduse lihtseadusena vastu. Kõik rakendusaktid, mis puudutavad teisi kehtivaid seadusi, mida tuleb siis kas muuta või mitte muuta, peab läbi käima. Seda kõike peavad ministeeriumid hakkama arutama ja omavahel kooskõlastama.“

Konkreetselt ühisest tuludeklaratsioonist rääkides on Randpere sõnul õhus kaks põhimõttelist küsimust. „Esiteks peab rahandusministeerium vaatama, kui palju see maksab. Teine aspekt on poliitiline tahe – kas tahetakse teha kooselu võimalikult sarnaseks abieluga või tahetakse ikkagi põhimõtteline vahe sisse jätta, et ahvatleda erisoolisi paare siiski abielluma – kui abiellute, saate ka rohkem õigusi,“ kirjeldas Randpere.

Randpere ise kaldub jah-sõna poole.

„Mina lähtun sellest loogikast, et kuna me algusest peale oleme tahtnud teha kooseluseadust selles vaimus, et võrdsustame eri- ja samasoolised paarid ja ei tee neil mingit vahet, siis ma kaldun küll selle poole, et see võimalus kooselupaaridele anda. Aga ma ei saa kindlasti öelda, kumb lahendus on absoluutselt õige. Mingi loogika on ka selles, et jätta see abielupaaride privileegiks – kui abiellute, siis saate. Aga siis oleks see samasooliste paaride suhtes jällegi ebaõiglane – nemad ei saa abielluda,“ arutles Randpere.

Riigikogu rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Rannar Vassiljevi sõnul on rahanduskomisjonis räägitud ühisest tuludeklaratsioonist kui ühest õigusest, mille võiks oma kooselu registreerinud paarid seadusega kaasa saada. Selleks tuleb teha muudatus tulumaksuseaduses.

„Mulle isiklikult tundub see loogiline. Tuludeklaratsiooni ühisel esitamisel on ju mõte ikkagi see, et tegemist on ühe leibkonna, ühe rahakotiga. Küsimus ei olegi mitte niivõrd selles, millisel juriidilisel kujul on kooselu fikseeritud, vaid et tegu on koos elavate, koos kohustusi võtvate ja koos ühist rahakotti jagavate inimestega,“ rääkis Vassiljev.

Jürgen Ligi tunnistas, et ta ei ole sellest mõttest just kõige suuremas vaimustuses.

„Minu isiklik eelistus on kindlalt maksuvaba miinimumi oluline tõstmine kõigile, aga see ettepanek tähendaks, et nii teha ei õnnestu,“ selgitas reformierakondlane Ligi.

Rahandusminister Ligi lisas teisegi vastuargumendi - selline maksusoodustuse laiendamine on potentsiaalselt väga kallis, sest mitteabielulisi kooselusid on palju.

„Maksusoodustuste suuremaid probleeme on piirijuhtude ja analoogiate lõppematu jada, mistõttu kusagile tuleb tõmmata piir isegi kõige loogilisema soodustuse, maksuvaba miinimumi puhul. Abielu on reaalsuses ja ka seadustega suhteliselt selgelt piiritletav nähtus, lõdvemad kooselu vormid aga maksude seisukohalt väga raskesti hallatavad,“ põhjendas ta.

Saksa kohtupraktika: kui on võrdsed kohustused, olgu ka võrdsed õigused

Kui poliitikud on sõltuvalt erakondlikust kuuluvusest ja isiklikest eelistustest suuremat või väiksemat sorti dilemma ees, siis maksuinimestel seda kivi turjal pole. Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis kaevas Ärilehe palvel teiste Euroopa riikide praktikates ja kostis järgmist:

Saksamaa konstitutsioonikohus tegi juunikuus otsuse, milles leidis, et homopaaridele tuleb anda ühise tuludeklaratsiooni esitamise õigus, sest kui partneritel on abikaasadega sarnased kohustused, peavad neil olema ka samaväärsed õigused maksusoodustustele. Eelkõige viidatakse varalistele kohustustele nagu ühisvara ja ülalpidamise kohustus. Kui partneritel on vastastikku õigused oma tulusid omavahel jagada, siis võib ka väita, et riik peaks ka maksustama neid nii, nagu nende tulud oleksid võrdsed,“ tutvustas Lehis värsket Euroopa kohtupraktikat.

Loomulikult ei tähenda see Lehise sõnul, et Eesti kohus peaks põhiseadust samamoodi tõlgendama nagu tegi seda Saksamaa kohus. Ka juhtis ta tähelepanu sellele, et samasooliste partnerluse õigus kehtib Saksamaal juba 2001. aastast, aga võrdse maksustamiseni jõudis kohtupraktika alles nüüd.

„Võib-olla võtab see Eestis sama kaua aega,“ nentis ta.

Esmalt peab riigikogu otsustama rakendusseaduses, kas hakata tulumaksuseadust muutma. Kui seda ei tehta, siis võib Lehise sõnul oletada, et huvitatud isikud algatavad kohtuvaidluse või pöörduvad õiguskantsleri poole. „Näiteks kui konkreetne paar soovib esitada 2016. aasta eest ühisdeklaratsiooni, mida maksuamet neil ei võimalda esitada, mille peale saavad nad vaidlustada tulumaksu määramise või tagastuse summa,“ selgitas maksuekspert.

Kui nii läheb, peavad kohtunikud hakkama hindama, mis on ühisdeklaratsiooni majanduslik, sotsiaalne ja muud eesmärgid, ning kas need saavad abielu ja koosoleku puhul olla olemuslikult erinevad.

„Lihtsamalt öeldes võetakse kooseluseadus ette, vaadatakse, kui palju see seadus viitab perekonnaseadusele ning kaardistatakse kahe kooseluvormi juriidilised sarnasused ja erisused, et lõpuks otsustada, kas võrdne kohtlemine on vajalik või mitte. Mida rohkem on kooselu sarnasem abielule, just varaliste suhete osas, seda suurem on tõenäosus, et maksustamisel tuleb tagada võrdne kohtlemine - anda kooselupaaridele ühisdeklaratsiooni õigus. Või siis üldse loobuda ühisdeklaratsioonidest - põhiseadus ei nõua peredele maksusoodustust, vaid nõuab võrdset kohtlemist,“ kirjeldas Lehis võimalikku stsenaariumit.

Lehis lisas, et õnneks seni, kuni Eestis ei ole astmelist tulumaksu, on ühisdeklaratsiooni mõjud üsna väikesed, puudutades eelkõige neid abielupaare, kus üks pool teenib vähem kui 144 eurot kuus, samuti võimaldab ühisdeklaratsioon veidi rohkem maha arvata eluasemelaenu intresse ja koolituskulusid.

„Seega mingit erilist põntsu riigieelarvele sellest laiendamisest vähemalt praeguse maksusüsteemi juures ei tuleks,“ leevendas Lehis Ligi kartust, et kooselupaaridele antav õigus riigi rahakotile liigsuured augud sisse sööks.

Fakt on see, et lisaks ühisele tuludeklaratsioonile, mis Ärilehele kooseluseaduse rahalise poolega esimesena seostus, on sarnaseid otsustuskohti veelgi – põhimõtteliselt kõik need küsimused, kus perekonnal on rahalistes suhetes riigiga mingi erisus võrreldes üksi elavate inimestega. Siia kuuluvad kõikvõimalikud hüvitised: näiteks kui abikaasa hukkub ametikohustusi täites - jutt käib politseinikest, abipolitseinikest ja kaitseväelastest.

Kõik need ja mitmed teisedki otsused tuleb teha järgmise aasta jooksul, enne 2016. aastat, mil kooseluseadus kehtima hakkab.