Ministeeriumite eelarvete koostajad küsivad 37 miljardit krooni
Ministeeriumid soovivad järgmiseks aastaks riigilt saada üle kaheksa miljardi krooni rohkem kui tänavu, samal ajal kui rahandusministeerium ei kavatse riigieelarvet oluliselt suurendada.
Kuna rahandusministeerium ei pannud sel aastal rahasoovidele piirsummasid paika, said kõik ministeeriumid esialgu küsida nii palju raha kui nad arvasid järgmisel aastal vaja minevat, arvestamata tegelikke võimalusi.
Seetõttu taotlevad ministeeriumid oma kuludeks raha kokku 37 miljardit krooni, kuigi valitsus on otsustanud, et 2001. aasta riigieelarve tuleb ainult 29 miljardit krooni.
Euroliiduga ühinemine maksab
Võrreldes selleks aastaks saadud 273 miljoni krooniga soovis enim, peaaegu poolteist korda oma eelarvet kasvatada majandusministeerium. Majandusministeerium nõuab riigilt üle 390 miljoni krooni lisaraha.
Majandusministeeriumi asekantsler Raul Malmsteni sõnul ei lähe see raha mitte ministeeriumi töötajate palkadeks ning ametiautode ostmiseks, vaid näiteks tehnoloogiaagentuuri rajamiseks ning Euroopa Liidu nõuetele vastavalt Phare 2000+ projekti rahastamiseks, mida ministeerium eelmistel aastatel tegema ei pidanud.
Malmsten ei soovinud öelda, kui tõenäoline on 390 miljoni krooni juurde saamine, kuna mitmete kulutuste puhul on tema sõnul tegu poliitilise otsustega, kus valitsus peab oma eelistused paika panema.
"Kas tehnoloogiaagentuuri on vaja või ei ole, see ei saa olla ametniku otsus," ütles ta. "Kuid et tulevikus kasumit teenida, tuleb täna investeerida ning sellesama Eesti Nokia otsimine saab toimuda ainult läbi mõtestatud tegevuse, sest asjad ei sünni iseenesest."
Tänavuse eelarvega võrreldes soovib palju rohkem raha saada ka keskkonnaministeerium, mis kavatseb oma eelarvet 402 miljonilt kroonilt enam kui 700-miljoniliseks kasvatada.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Sulev Vare sõnul on neil raha vaja eelkõige selleks, et Eesti ei suudaks Euroopa Liiduga liitumisel lahendada keskkonnaküsimused. Ta lisas, et Eesti ei jaksa isegi abifondidest keskkonna hüvanguks raha taotleda, sest fondid nõuavad vähemalt 25-protsendilist omafinantseeringut.
"Kui me seda raha ei saa, siis tuleb ka ära unustada Euroopa Liiduga ühinemise praegune tähtaeg, aasta 2002," lausus Vare. "Ükskord tuleks endale aru anda, et me ei ole euroküpsed."
Samas tunnistas Vare, et keskkonnaministeerium lootused üle poole miljardi krooni raha saada on väikesed.
Summaliselt tahavad kõige rohkem raha juurde saada siseministeerium ning sotsiaalministeerium, vastavalt 1,6 ja 1,2 miljardit krooni.
Mõlemad põhjendavad rahavajadust järgmisel aastal kehtima hakkavate seaduste ning seaduseparandustega, mis nõuavad neilt täiendavaid kulutusi.
Ministeeriumite soovid liiga suured
Siseministeerium peab hakkama rahastama kiirabi ning rahvastikuregistrit.
Sotsiaalministeerium peab aga senisest enam kulutama puuetega inimestele sotsiaaltoetuse maksmiseks, samuti vajavad tõstmist töötute abirahad ning toimetulekutoetused.
"Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik lausus, et kindlasti peaksid ministeeriumid keskenduma olemasoleva raha paremale kasutamisele, mitte kulutama kogu tähelepanu mõneprotsendilise eelarvetõusu peale.
Vaariku sõnul on ka ebatõenäoline, et mõni ministeerium saab raha juurde nii palju kui tahab.
"Meil on üks piir ees ja see on 29 miljardit krooni," ütles ta. "Kui keegi tahab väga palju juurde, siis peab keegi väga paljust ilma jääma. Kui kõik ministrid sellega lepivad, siis on see võimalik, aga selleni tuleb kõigepealt jõuda," lisas ta.
