Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav ütles BNS-le, et esmalt tuleb Elektriraudtee eraldada Eesti Raudteest, et see ei tekitaks segadust Eesti Raudtee erastamisel.

Põhimõtteliselt on ministeerium huvitatud erainvestori kaasamisest elektriraudtee arendamisse.

Tänava sõnul kavatseb ministeerium koostöös Tallinna linnavalitsusega leida sobiva viisi ühistranspordi arendamiseks elektriraudtee ning Trammi- ja Trollibussikoondise bassil.

Näiteks on võimalik ettevõtete ühendamise enne erainvestori kaasamist ja ka kahe ettevõtte müük ühele ostajele.

Valitsus otsustas teispäeval, et eraldab AS Elektriraudtee 100 protsenti aktsiaid Eesti Raudtee varade hulgast ning määras Elektriraudtee aktsiate valitsejaks teede- ja sideministeeriumi.

Elektriraudteele kuulub 44 vagunit, neli jaamahoonet ja muud kinnisvara ning Pääsküla depoo.

Elektriraudtee saab aastas riigilt toetust 72 miljonit krooni. Tänavu üheksa kuuga teenindas Tallinna ja Harjumaa liinidel opereeriv ettevõte kokku 2,66 miljonit reisijat.

Elektriraudtee rongid sõidavad Tallinn-Aegviidu, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere ja Tallinn-Kloogarand raudteelõikudel. Ettevõttes töötab kokku 264 inimest.

Tallinn kavandab elektriraudtee liitmist Trammi- ja Trollibussikoondisega ja soovib moodustuvale äriühingule leida strateegilise investori.

Seejärel on kavas pikendada linnalähironge teenindav Pääsküla-Balti jaama liin laiarööpmelise trammitee võrra kuni Lasnamäeni.

Vähemalt 1,5 miljardit krooni maksev projekt nõuab rongide väljavahetamist kiirtrammide vastu.