Minister Anne Sulling ütles Delfile, et uute turgude leidmine paeks aitama leevendada hinnalangust, mis tabas piimatootjaid augustis.

"Kuna Eestis on väga efektiivselt korraldatud piimatootmine ja me toodame ligi kaks korda rohkem, kui tarbime, eksporditakse iga päev ligikaudu 600 tonni toorpiima Leetu, kus on väga efektiivselt korraldatud just piima töötlemine," kõneles Sulling.

Kui augusti alguses oli toorpiima hind ca 33-34 senti kilost, siis kuu jooksul langes väljaveo hind ca 125 tonni mahus 18 sendile kilogrammi kohta ning ülejäänud koguse (475 tonni) hind langes 27-28 sendini.

Sullingu sõnul on praegu läbirääkimised käimas piimatoodete müügi osas Aasia ja Aafrika suunal, kuid et mitte jagada infot turul konkurentidele, ei soovinud ta täpsustada konkreetseid riike ega tooteid. "Hetkel oleme läbirääkimiste keskel, nüüd hakatakse läbi rääkima detailides," ütles Sulling, kelle sõnul Eesti pakkumise kogus ja tooted on partneritele vastuvõetavad.

Sulling märkis, et Piimaliidu andmetel töötlevad ligi 90 protsenti Eesti piimast Eesti piimaliitu kuuluvad ettevõtted, pea kõikidel nendel ettevõtetel on juba aasta esimesel poolel olnud ekspordikeeld Venemaale. Ainsana võisid eksportida AS Maag, kelle ekspordi osakaal oli väike ning Valio jogurtitehas.

Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et riik ei saa olukorra leevendamisel olla kõrvaltvaataja rollis ning aitab ettevõtjatel ja tootjatel leida Venemaa kõrval alternatiivseid turge.

Rõivas märkis, et Vene turg on Eesti ettevõtjate jaoks olnud ettearvamatu juba mõnda aega ja te meenutas, et näiteks ka elussigade eksport keelustati päevapealt. Ta lisas veel, et kaubandusmahud Venemaa suunal langesid juba enne kehtestatud sanktsioone.

Alternatiivsete turgude leidmise kõrval pakub riik peaministri sõnul võimalust anda eksportijatele hapniku juurde Euroopa Liidu rahade kiirema avamisega. "Riigi vastutusel saab osad meetmed avada varem, juba sel sügisel," lubas Rõivas.