Rahandusministeeriumi tellitud rahatarkuse uuringust selgus veel, et näiteks kolmandikul Eesti inimestest on sääste nii vähe või on need täiesti olematud, sest sissetuleku kaotamisel saaks 27% elanikest hakkama vaid kuni ühe kuu. Nendest 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala. Reserve pikemaks ajaks jätkub õnneks rohkematel, sh üle kolme kuu saaks hakkama 39% inimesi.

Uuring näitas, et 92% ei pea keeruliseks eelarve tegemist, kuid pere-eelarvet koostab alla poole ehk 43% inimestest ning nende arv suureneb väga aeglaselt. Samas märkis 63% uuringus osalejatest, et peab arvestust oma kulude ja tulude üle - varem seda uuritud ei ole. Pikaajalisi planeerijaid ja investeerijaid, kes tegid plaane kauemaks kui aastaks, on vaid 12% elanikkonnast. Hästi saadakse aru inflatsioonist ning investeerimisriski olemusest. Teadmised on jäänud enamvähem samale tasemele võrreldes viie aasta taguste tulemusega, hoiakud pole samuti oluliselt muutunud ning käitumine on pisut teadlikum.

Helme: muuta tuleb sissetulekute suurust

„Kogumise ja eelarvestamisega mitte tegelevate inimeste puhul on probleem eelkõige väike sissetulek, mida ei muuda mitte ainult eelarve pidamisega, vaid otsusega teha muudatusi oma sissetulekutes - minna ümberõppele või otsida uus töö," ütles rahandusminister Martin Helme. „Samas arvestuse pidamine oma tulude ja kulude üle on vajalik lähtepunkt, et elada vastavalt oma võimalustele ning olla valmis ootamatuteks kulutusteks. Ja see on oluline igasuguse palgataseme juures."

Ühel või teisel moel on säästmisega tegelenud 69%, samas 31% elanikest ei pane üldse raha kõrvale. See näitaja väheneb aastatega, kuid muutus on aeglane - 2015. aastal oli see 35% vastanutest. Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42%), millele järgneb sularaha hoiustamine (28%). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13% elanikest, sh aktsiaid või osakuid omab 4%.

Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27% elanikest, sh 10% saaks hakkama vähem kui ühe nädala. Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, sh üle 3 kuu saaks hakkama 39% (varasemalt 32%) vastanutest. Olukorda, kus inimese jooksvad sissetulekud ei kata tema kulusid, on viimase 12 kuu jooksul ette tulnud pea kolmandikul elanikest (31%).

Pooled inimesed on pensionipõlve suhtes ebakindlad

Ligi pooled ehk 48% on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama. Vaid 21% oli kindel või täiesti kindel, et pensionipõlveks on rahaasjad hästi planeeritud, sh 14% polnud sellist plaani olemaski. Teavet nii pensioni kui muude finantsteemade kohta saadakse peamiselt sõpradelt-tuttavatelt (34%) ja pangakontorist või teenusepakkujate juurest (33%).

„Praegu on toimumas suured muudatused pensioni kogumises, seega on õige aeg planeerida pikaaegset rahakogumist," ütles Helme. „Soovitan üle vaadata oma sissetulekud, väljaminekud ja pensionikonto seis ning tutvuda erinevate võimalustega kogumiseks ja investeerimiseks. Iga tulevikku vaatav inimene peaks põhjalikult läbi mõtlema, milliseid valikuid ta teeb, kuidas kogub vajalikku infot ja kui palju kasutab ekspertide abi oma säästude kogumiseks."

Eesti elanikud ise näevad vajadust oma rahatarkuse parandamisel. Oma teadmiste taset rahaasjus hindab kõrgeks 17% elanikest. Keskmiseks hindab selle 60% ning madalaks 20%. Keskmisest kõrgemaks peavad oma taset nooremad, kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad, suurema sissetulekuga ja Tallinnas elavad inimesed.

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch tõi esile, et uuringuga täiustati finantskirjaoskuse hindamise metoodikat, et saada paremini aru elanike rahaliste otsuste ja käitumise tagamaadest. Selleks koguti infot ja analüüsiti lisaks varasemates uuringutes kasutatud küsimustele ka inimeste rahanduslikku heaolu, finantskeskkonna usaldusväärsust, suhtumist krüptovaluutadesse ja interneti kasutamist finantsotsuste tegemisel.

„Tulemuste põhjal kaardistasime elanike rahatarkuse taseme, et tõenduspõhiselt paremini panustada Eesti elanike rahatarkuse teadmiste tõstmisse ning käitumismustrite muutmisesse," lisas Kirch. „Saadud teadmiste põhjal saame rohkem keskenduda konkreetsete sihtgruppide murekohtadele ja teemadele nende kanalite kaudu, mida nad jälgivad."