Minister Kingo pahandab teleintervjuus idufirmadega: miks ei võiks kohe tavaline ettevõte olla? Miks peab end start-upiks nimetama?
Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo tunnistas telesaates "Laser", et ta kasutab endiselt Huawei nutitelefoni, ka töömeilide lugemiseks ja seda ilma kaheastmelise tuvastusnõudeta, mis sest, et firma on ülemaailmselt juba tükk aega suure kriitikatule all. Saame ka teada, et ta kasutab näiteks liiklusäppi Waze (aga mitte Bolti ega Wolti!) ning on e-valimiste suhtes endiselt äärmiselt kriitiline. Üllatuslikult saavad Kingolt pahandada ka idufirmad, kes pika tegutsemisaja järel ei tohiks ministri arvates end start-upiks enam nimetada.
Telesaates "Laser" rääkis väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo, et ta ei ole kiirustanud välja vahetama enda Huawei telefoni, sest on seda meelt, et ei peaks kogu aeg maksumaksja raha eest - "see on töötelefon ikkagi ministeeriumi valdkonnas" - neid kiireid otsuseid tegema. "Ega mul telefonis ei ole ka nii salajasi andmeid, mis eeldaks kõrgendatud salastatuse taset," rääkis Kingo.
Seda hoolimata asjaolust, et juba eelmise aasta lõpus teatas Eestis küberturvalisuse eest vastutav RIA ehk IT-ministri Kingo haldusalasse kuuluv Riigi infosüsteemi amet, et ei soovita enam riigiametis Huawei seadmeid kasutada. Niisamuti pole tal ka seatud kaheastmelist identimist (st et lisaks parooli teadmisele on vaja ligipääsu ka näiteks konto omaniku telefonile vms). "Mul on sõrmejäljelugeja ja mul on kood. Selles mõttes on küll 2-astmeline, aga mul ei ole mingit näotuvastust pandud peale."
Kuna küsimusi on tekitanud ka ministri - väidetavalt puudulik keeleoskus - rahustas ta muretsejaid. "See sõltub, mis tasemel. Ma ei ole inglise keele filoloog. Ehk siis, kui filoloogid hakkavad hinnanguid andma, siis ma valetaksin, kui ütleksin, et olen nendega võrdsel tasemel. Ei maksa muretseda minu keeleoskuse pärast. See on järjekordne koht, kus ajakirjandus on tahtnud olla targem ja serveerinud asju, et nemad teavad. Ilmselgelt on see kontekst kogu selle teema kõrval selgelt pahatahtlik olnud. Ma saan suheldud."
Siis läks aga jutt idufirmadele ja nende enesemääratlemisele ning selgus, et ministri arvates on puudulik start-uppide regulatsioon ning ta muretseb selle pärast, et meil pole mingit kindlust, et firmasid maha müües nad ka Eestisse tegutsema jäävad.
Järgneb intervjuulõik saatest:
Ma loen siit koalitsioonileppest, et viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida Eesti vaimuvara. Mis see tähendab?
See on alles loomisel. Ütleme, et põhimõtted, kuidas see hakkab välja nägema. Osaliselt hõlmab see tehisintellekti, mis aitab ka väga palju kaasa. Osaliselt ka äppe.
Kas ma saan teie jutust õigesti aru - riik hakkab arendama tehisintellekti ja tegema äppe?
Tehisintellekt on riigi tegevuskavas ka sees, jaa.
On see mõistlik riigi raha kasutus? Me oleme juhtivaid startup-maasid, kus kõik muud ei teegi, kui teevad äppe ja ehitavad tehisintellekte.
Start-uppidega on see lugu, et jaa, nad on väga hea lahendus. Start-uppide tegevuse regulatsioon on puudulik. Siiamaani puudub arusaam, mis hetkeni ja kui kaua üks ettevõte on start-up. Kui algne idee oli, et selleks, et tegevust alustada, ei pea ärimudel valmis olema, vaid tegevuse käigus läheb see ärimudel konkreetselt valmis ja siis ta ei peaks enam start-up olema, aga praegusel ajal on see nii kahtlane. Start-uppidega on see lugu ka, et kui nad väga edukaks osutuvad, siis meil puudub garantii, et nad siin Eestis jäävad tegutsema. Väga tihti müüakse nad lihtsalt maha.
Teil on siis plaanis regulatsioon valmis ehitada?
Mahamüümises ei ole asi. Seda me oleme arutanud juba pikalt. See ongi üks küsimärk. See on justiitsministeeriumi valdkonna asi muidugi. Start-uppidega lihtsalt, me peame tunnistama, see ju on nii, et ei ole siiamaani selgeks tehtud, kaua ta startup-firma on...
Ma mõtlesin, et turg kuidagi reguleerib seda. Mis vahet seal on?
Ta ei saa olla start-up, kui ta on 10 aastat juba tegutsenud ja ärimudel on valmis.
Click & Grow on vist siiamaani start-up.
Sellest ma räägingi, sellest ma räägingi.
Aga miks nad ei või olla?
Aga mille poolest nad siis erinevad tavalisest ettevõttest?
Nimetagu ennast, kuidas tahavad. Peaasi, et hakkama saavad.
Ei. Jaa, aga ikkagi tekib küsimus - mille poolest nad siis erinevad tavalisest ettevõttest? Miks ta siis kohe ei võiks tavaline ettevõte olla, äriühing? Miks ta nimetab end start-upiks?
Sest niimoodi on lahedam?
Vot just jah, aga me ei saa riigis asju ajada, et niimoodi on lahedam või niimoodi on kihvtim. Kui ikka määratlus toimub, siis sisu peab vastama sellele, kuidas me end määratleme.
