Ettevõtjate kriitika:

Negatiivsete hinnangute taga oli 2017. aasta viimases kvartalis ilmselt asjaolu, et astmelise tulumaksuvaba miinimumiga seonduva asjaajamise raskus jõudis tööandjateni.

Samuti esitles valitsus oma Euroopa Liidu eesistumise töövõitudena kohati otsuseid, mida tööandjad ei pidanud positiivseks. Üks selline oli lähetatud töötajate direktiiv. Lisaks ei suutnud valitsus leppida kokku välisspetsialistide lihtsama palkamise kompromissis, mille oli töötanud välja valitsuse enda kokku kutsutud töörühm ja mida olid tööandjad juba kaua oodanud. Teemale kulutati aega ja raha ning jõuti ka tulemuseni, aga valitsus ei teinud saadud infoga midagi.

Urve Palo vastus:

Igasuguse reformiga käivad kaasas muutused asjaajamises, mis on siiski ühekordne tehingukulu ettevõtjate jaoks. Sarnase olukorraga seisnuks ettevõtjad silmitsi ka siis, kui leidnuks aset vastupidine maksureform. Palju olulisem on elluviidud tulumaksureformi tegelike eesmärkide kommunikeerimine ja selgitamine kodanikele ja kitsamalt ettevõtjatele. Nagu korduvalt rõhutatud, tulumaksureformi peamiseks eesmärgiks on vähendada palgavaesust ning sotsiaal-majanduslikku kihistumist, mida Eesti puhul on ikka ja jälle esile toodud nii rahvusvahelisel areenil kui ka siseriiklikes uuringutes. Ehk teisisõnu on võetud suund vähendada madala ja keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormust tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu ja liigutada maksukoormus tööjõult tarbimisele, sh ennekõike rahvatervist kahjustavate toodete tarbimisele, mis parendab väga suure hulga inimeste majanduslikku olukorda. Ühelt poolt teenib tulumaksureform ebavõrdsuse vähendamise eesmärki, kuid samal ajal turgutab kogu majandust, kuna kokkuvõttes jätab tarbijatele rohkem raha kätte, millega toetada sisenõudlust. Senised maksupoliitilised ja toetusi puudutavad muudatused ei ole tehtud millegi muu kui ühiskondlike eesmärkide saavutamise nimel - vähendada vaesust ja luua parem tulevik kõigi jaoks.

Lähetatud töötaja direktiivi vastuseisu taga võib näha ettevõtjaid, mille ärimudel ja -tegevus on suuresti üles ehitatud hinnapõhisele, mitte aga kvaliteedil põhinevale konkurentsile. Kui me tahame jõukust kasvatada ja jõuda lähemale meile eeskujuks olevatele riikidele, peame ütlema lahti senisest lähenemisest, mis põhineb odava tööjõu eelisel. Rahvusvahelisel areenil tähendab vaid odava tööjõuga konkureerimine allakäigu spiraali erinevalt sellest, kui siseneda globaalsetele turgudele järjepideva innovatsiooni, kõrgtehnoloogilise tootmise ning teadmistepõhise majandusmudeliga. Suuremas pildis annab direktiiviga kehtestatud raamistik võimaluse Eesti ettevõtetel kasvatada ekspordituruosa vähem edumeelsete EL-i riikide arvelt, kui turgudele sisenetakse uuenduslike lahenduste ja kvaliteetsete toodete või teenustega. Niisamuti võib näha positiivset mõju kohalikule majandusele läbi kasvavate sissetulekute, mis teenitakse välisriigis ja kulutatakse Eestis.

Välistööjõu kvoodi küsimuse arutamiseks loodud töörühma poolt väljapakutud lahendused on läbitöötamisel ning loodan ja julgen arvata, et peatselt võetakse ka Vabariigi Valitsuses arutlusele. Tuletan meelde, et juba täna on tööjõupuuduse leevendamiseks kvoodi alt välja tõstetud IT-sektori ja idufirmade töötajad. Kogu võõrtööjõu debati valguses pean palju olulisemaks kohapeal olemasoleva ressursi ja potentsiaali ärakasutamist ning arendamist.

Ettevõtjate kriitika:

Praeguse valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika negatiivsema hinnangu põhjuseks ongi tõenäoliselt see, et valitsus on „üksnes enese tarkusest" teinud kaheldavaid majanduspoliitilisi otsuseid, jätnud olulised otsused tegemata ja pole ettevõtjaid kuulanud.

See kõik on otse vastupidine valitsuskoalitsiooni aluspõhimõtteid koondavale dokumendile, mille eessõnas koalitsioon lubab: „...me ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulame ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi."

Urve Palo vastus:

Tuleb kummutada kujunenud arusaam, et valitsus teeb üksnes oma tarkusest majanduspoliitilisi otsuseid. Vastupidi, poliitikate väljatöötamisega käib kaasas mõjuanalüüside koostamine. Samas tuleb meeles pidada, et analüüsid põhinevad alati eeldustel, mis tähendab, et ka need ei ennusta, mis tegelikult juhtuma hakkab. Prognoosid põhinevad parimal olemasoleval teadmisel, mis poliitikakujundajatel on võtta. Kui juhtubki, et poliitikamuudatuse tulemuseks on soovimatu olukord - kas liiga suur negatiivne mõju majanduse üldnäitajatele või seatud eesmärkide mittesaavutamine -, on alust arutada alternatiivide üle. Üks näide, kus me eelmise Valitsuse plaani tagasi pöörasime, oli turismi käibemaksuerisuse taastamine.

Valitsuse elluviidav alkoholipoliitika põhineb põhjalikel uuringutel, mida selles valdkonnas on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil hulganisti läbi viidud. Alkoholipoliitika lähtub ka rahvatervise arengukavast, mis omakorda tugineb teiste riikide analüüsidele, kus selgesti kooruvad välja alkoholi tarbimise vähendamist mõjutavad tegurid, sh reklaam, kättesaadavus ja hind. Tulumaksuvabareformist rääkides on aastaid osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt (nt OECD, Rahvusvaheline Valuutafond jt) probleemile seonduvalt madalapalgaliste kõrge maksukoormusega. Niisamuti on tulumaksureformi taga Rahandusministeeriumi analüüsid, mitte Valitsuse oma tarkus. Viimaks pean vajalikuks osutada Tööandjate Keskliidu juhatajale Toomas Tamsarele, Swedbanki juhatuse esimehele Robert Kittile ning Erkki Raasukesele, kes olid omal ajal kaasatud koalitsioonilepingu koostamisse ning viitasid vaesuse vähendamise olulisusele, mh läbi tulumaksureformi.

Seega ei saa nõustuda väitega, ettevõtjate esindajaid ei ole aktiivselt kaasatud oluliste otsuste tegemisse. Siinkohal saab välja tuua ajaloolises plaanis pretsedenditu Tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise, millesse olid ligi kolme aasta jooksul kaasatud kõik suuremad ettevõtete katusorganisatsioonid alates erialaliitudest kuni Kaubandus- ja Tööstuskojani. Rohelise raamatu koostamisprotsessi era- ja avaliku sektori koostöös on esile tõstnud ka OECD kui head näidet. Aidata ja teha kõike, et tõsta ettevõtete tootlikkust, millele on viidanud ka OECD jt teadusuuringud.

Ettevõtjate kriitika:

Valitsuse maksudega rapsimine ja kaheldav majanduspoliitika võivad olla ka põhjus, miks on vähenenud ettevõtjate valmisolek investeerida teadus- ja arendustegevusse.

Rahvusvahelised partnerid ja firmade omanikud ei mõista, mis on Eesti valitsuse strateegia. Kasumid vähenevad, midagi ei ole tehtud tööjõupuuduse leevendamiseks ja seetõttu ei julge ettevõtjad Eestis rohkem investeerida.

Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangul on kõige suurem majandusarengut takistav probleem praegu kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Eelmise aasta kolmanda kvartali seisuga oli Eestis 13 000 vaba töökohta. Tööealisi elanikke jääb samas positiivsest rändesaldost hoolimata vähemaks ja eakate arvu suurenedes sotsiaalkulud samal ajal kasvavad.

Eurostati demograafilise prognoosi kohaselt on Eestis juba tänavu puudu 14 000 tööealist elanikku selleks, et hoida ülalpeetavuse määr 2017. aasta tasemel. Tööpuudus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis aga ainult 5,2%, millest jäänuks töövõimereformi tõttu lisandunud inimesteta alles isegi vaid 4%. Selline suurusjärk tähendab üldiselt seda, et sobivat vaba tööjõudu on riigis minimaalselt. Seega on neid 13 000 töökohta Eestis väga raske - kui mitte võimatu - täita ka pikema aja jooksul.

Urve Palo vastus:

Uuringud on näidanud, et investeerimistegevuses on maksuargument tõesti üks muutujatest, kuid selle osatähtsus otsustusprotsessis on marginaalne, omades u 5%-list kaalu kõikidest investeerimist mõjutavatest teguritest. Kõige suurem mõjufaktor on inimkapital ligi 40%-lise kaaluga ja taristu 20%-lise kaaluga, mis majanduspoliitilises vaates on tõstetud Valitsuse prioriteetseteks valdkondadeks. Majandusarengu seisukohast ongi inimeste oskuste tase ja nende pidev arendamine võtmetähtsusega. Seetõttu, tegelemaks kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemiga, on riiklikke investeeringuid suunatud läbi erinevate ministeeriumide haridusse laiemalt kui ka kitsamalt täiend- ja ümberõppesse tööturul vajaminevate kompetentside omandamiseks. Tänaseks pakub Töötukassa nii töötavatele inimestele täiendkoolitust kui ka erinevaid koolitusi tööotsijatele. Lisaks on suunatud läbi erinevate programmide kokku ligi kolm miljonit eurot tööstussektori töötajate digioskuste parandamisesse. MKM-i poolt on käivitatud digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele - suunatud u 3000 tööstussektori töötajale ja u 1000 tööstussektori ettevõtte juhile fookusega puidu-, metsa-, masina- ja metallitööstuses töötavate inimeste IKT-oskuste parendamisele. Vajalik on see näiteks seetõttu, et ettevõtjad ise on tagasihoidlikud töötajate digioskuste arendamises ning samas uuringud on välja toonud, et töötajatel kipuvad olema puudulikud IKT oskused ning vähesed probleemilahendusoskused.

Kasvava tööjõu puuduse tingimustes oli eelmise aasta lõpus Töötukassas arvel ligi 31 000 aktiivselt tööd otsivat inimest, mis on kasutamata potentsiaal, et katta tööturul tekkinud tühimik. Kui tööandja leiab nende inimeste hulgast endale sobiva, saab Töötukassast taotleda koolitustoetust, mis mõeldud tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel ja kohanemisel muutustega majanduses.

Lisaks on käivitunud Work in Estonia programm, mis aitab kaasa välisspetsialistide Eestisse toomisele. Tuleb rõhutada, et tööjõupuuduse leevendamiseks on kvoodi alt välja tõstetud IT-sektori ja idufirmade töötajad, kus välistööjõu puudus on kõige teravam. Nagu öeldud, välistööjõu suurem kasutamine ei saa olla lahendus ettevõtetele, mille ärimudel seisneb odava tööjõu kasutamises, kuna see ei aita kaasa elustandardi parenemisele ega taga kestlikku majanduskasvu.