Järgneb Risto Kase kommentaar:

Andersoni ja Leisi ettepanek riigiasutuste Tallinnast ära viimiseks on kindlasti asjakohane. Me oleme sellega ka juba alustanud, kuid tegemist on aeganõudva protsessiga. Töökohtade väljaviimisel on oluline tagada, et asutuste töövõime säiliks.

Töökohtade maakondadesse viimine ei ole päris niisama lihtne, et määrame kvoodi ja viime välja. Poliitiline suund, et me väljaviimisi toetame, on kokku lepitud. Edasi otsustavad ministeeriumid ja asutused ise, kas ja kuidas on neil kõige mõistlikum oma tööd ümber korraldada, et seda poliitilist kokkulepet täita.

Töökohtade väljaviimine toob paratamatult kaasa väljakutsed. Näiteks mõjutavad kaasnevad muutused töötajaid, organisatsioone tervikuna ning seotud partnereid ja huvigruppe. Muudatuste juhtimine võib osutuda tõsiseks väljakutseks, reorganiseerida tuleb ka meeskonna töökorraldus.

Kõike seda tuleb enne kaalutletud otsuse langetamist analüüsida. Läbi tuleb mõelda ka see, kuidas maandada võimalikke värbamisprobleeme, toime tulla töötajate lahkumisega organisatsioonist ning kuidas katta kolimisega kaasnevad kõrged ühekordsed kulud.

Raamatupidajad heaks näiteks

Kuldar Leis rääkis, et riigiasutuste Tallinnast välja viimise asemel, tulnuks alustada tugisüsteemide viimisest maapiirkondadesse (raamatupidajad, IT jne). Heameel on tõdeda, et see protsess tegelikult täna juba käib. Raamatupidajatest üle 50 protsendi asuvad juba täna väljaspool Tallinna.

Kui rääkida sellest, millised on olnud riigi tegevused seni, siis 2019. aasta esimese kvartali seisuga viidi pealinnast välja ca 830 töökohta. See moodustab esialgsest eesmärgist 75 protsenti. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 lepiti kokku, et välja viiakse täiendavalt 1000 töökohta ning igasse maakonnakeskusesse üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõtte.

Kõige enam on töökohti viidud Tartusse (204). Sellele järgnevad Ida-Virumaa (116), Pärnu, Lihula ja Häädemeeste (93), Rakvere ja Palmse (82) ning Viljandi (67). Mõnevõrra vähem on viidud Raplasse ja Kehtnasse (40), Jõgevale ja Mustveesse (21), Paidesse ja Türile (20), Haapsallu ja Vormsile (22), Kuressaarde 12 ning Kärdlasse 5.

Kagu-Eestisse viidi kokku 38 töökohta, sellest Põlvamaale 10, Võrumaale 16 ning Valgamaale 12. Lisaks viidi ca 100 töökohta välja Kaitseministeeriumi haldusalas. Valitsuskabinetis on kokku lepitud, et 2023. aastaks vähendatakse keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni. Seega jätkub pingutus töötajate osakaalu suurendamiseks maakondades, sh Kagu-Eestis.

Peakontorina on Tallinnast välja viidud Rahvakultuuri Keskus (Viljandi), SA Erametsakeskus (Rapla) ning uue riigiasutusena alustas 2018. aastal Eesti Geoloogiateenistus tööd Rakveres. Äriühingutest viidi välja Vanglatööstuse AS (Jõhvi). Plaane riigiasutuste maakondadesse viimiseks ei ole maha maetud. Tõenäoliselt kuuleme õige pea juba järgmistest sellekohastest arengutest.

Maakonnad saavad kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohti

Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisel on eesmärgiks muuta riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad kättesaadavaks väljaspool pealinna. Lisaks on oluline tasakaalustada majanduslikke ja regionaalseid erisusi pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel.

Tooksin välja ka mõned töökohtade väljaviimise kasutegurid, mis seniste tegevuste tulemusel välja on tulnud. Maakondadesse on õnnestunud luua kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohti, mille kaudu on piirkondade tööturg mitmekesistunud. Töötajad on kolinud maakondadesse koos peredega ning kasvanud on kaugtöö ja paindlike töötingimuste kasutuselevõtt. Lisaks on maakondades kasvanud teadlikkus keskvalitsuse asutustest.

Töökohtade ja asutuste pealinnast väljaviimine on valitsuse oluliseks prioriteediks. Motivatsioon riigile tervikuna on toetada kvalifitseeritud tööjõu ja töökohtade olemasolu kõigis maakondades.