Ministrid ajavad Kredexi 400 miljoni eurose kriisiraha osas mõistujuttu, otsusega venitamine jätkub

Juba oktoobrikuust pole valitsus suutnud otsustada, kas Kredex võiks tänavu aastal kriisilaene ja -käendusi edasi jagada või mitte - küsimus on ca 400 miljoni euros, millega ettevõtjaid ja majandust aidata saaks. EKRE ministrid kinnitavad justkui, et jätkamiseks on nende huvi olemas, Isamaa erakond tahab olla "senisest hoolikam". Mille taga siis päriselt otsus seisab?

Aasta lõpus teatas Kredex, et peatab kõikide kriisilaenude ja -käenduste taotluste läbivaatamise, sest valitsus pole kriisirahade jagamiseks vajalikku pikendamisotsust teinud. See otsus seisab valitsuse taga juba oktoobrist, kui Euroopa Komisjon andis omalt poolt rohelise tule kriisiraha jagamiseks 2021. aasta keskpaigani. Siis pidi aga iga liikmesriik Komisjoni otsust veel omakorda kinnitama.

Valitsuselt pole aga seni otsust tulnud ja selle asemel kuuleb sel teemal ainult kummalist keerutamist - kõik tahavad justkui kriisitoetustega jätkata, aga...?

Reinsalu: tuleb teha järeldusi 2020. aastast

Eilsel valitsuse pressikonverentsil nähtus nagu suurte summade ettevõtjatele väljajagamist pidurdab Isamaa erakond. Isamaad esindas pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu ning Delfi küsimuse peale, miks pole suudetud mitmeid kuid Kredexi toetuste osas midagi otsustada, esitas Reinsalu pika mõistujutu.

"Kindlasti tuleb vaadata 2020. aasta vahendite rakenduspraktikat. Kindlasti tuleb analüüsida ja paika panna laenutoodete kahjususe määr ja äärmiselt oluline on mõista muutunud majanduskeskkonda. Neid mahte arvestades on loomulik, et valitsus kaalub seda otsust tõsiselt, mitte rabistades. Need [meetmed] tuleb teha nõnda, et oleksid ühetaolised ja üheselt menetletavad ning maksumaksjale kõige ratsionaalsema iseloomuga," rääkis Reinsalu.

"Nii et näete, kus asi seisab," torkas rahandusminister Martin Helme (EKRE) Reinsalu jutu peale.

Helme: oleme lõpusirgel

Helme enda sõnul tahaks ta asjadega kiiresti edasi liikuda. "Valitsus ei ole suutnud täpselt kokku leppida," möönis ta. "Üks aspekt on raha ülekandmine Kredexile, teine aspekt on ülekantava raha suurus [lisaeelarvest]. Meil on vaja üle vaadata, milliseid laenutooteid Kredexis edaspidi käima panna, oleme lõpusirgel sellega. Kolmas aspekt on ka see, et Kredexi juhtkonnas tahaksime vabad kohad täita - tahaksime need otsused koos teha."

Siem: ühtset otsust pole

Ettevõtlusminister Raul Siem (EKRE) ütles Ärilehele sel nädalal, et peab kriisimeetmetega jätkamist ettevõtluse toetamise ning majanduse elavdamise aspektist ülioluliseks, ent see vajab siiski koalitsioonipartnerite konsensuslikku otsust.

"Kriis ei ole veel kaugeltki läbi ja arvata, et Kredexi finantsinstrumente enam vaja ei lähe on ennatlik. Vastupidi, „uks" tuleb teha senisest laiemaks, et sellest pääseksid läbi rohkem ettevõtteid. Nõudlus ja turuvajadus Kredexi meetmete vastu on turul suur," kinnitas Siem.

"Fakt on aga see, et otsust veel sündinud pole ning kuna otsust veel pole, siis tuli Kredexil õigustatud ootuste tekkimise vältimiseks avalikkust teavitada, et hetkel on taotluste vastuvõtmine peatatud. Jätkame valitsuse tasandil arutelusid Kredexi kriisitoetuste sisu ja jätkumise osas. Millal otsus sünnib ja milline see lõpuks saab olema, ei ole veel teada."