Majandus- ja taristuminister Taavi Aas viibis eile visiidil Lätis, kus ta kohtus nii Balti riikide transpordiministrite kui ka peaministritega. „Viimasel ajal on esinenud mitmeid väljakutseid Rail Balticu projekti edenemisel ning kohtumistel ministritega sain kinnitust, et takistuste kerkides on Balti riikide tahe ehitada kolme riiki ühendav raudtee veelgi kasvanud," sõnas Aas.

Lisaks tugevale koostöö soovile kinnitas Leedu peaminister, et enam ei kaaluta teha tulevikus Kaunase terminali üheteeliseks. „Pikemat aega on olnud üheks potentsiaalseks pudelikaelaks teha Leedus osa raudteest üheteeliseks, mis vähendaks märkimisväärselt raudtee läbilaskevõimet. Leedu mõistis Eesti ja Läti muret ning otsustas ehitada kogu trassi samuti kaheteeliseks," ütles Aas.

Rail Balticu kiiremaks elluviimiseks otsustasid peaministrid, et nad hakkavad edaspidi koos regulaarselt jälgima RB projekti edenemist, et praeguseks kaotatud aega tagasi võita ning projekti jõuliselt edasi arendada. Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul on meie ühine soov võimalikult kiiresti edasi liikuda ning jätkata ehitustegevusega. „Seetõttu said kolme riigi transpordiministrid järgmiseks kohtumiseks veebruaris ülesandeks esitada ettepanekud ühise juhtimise parandamiseks, et projekti edukamalt ja kiiremini ellu viia. Tugevdame kindlasti ka poliitilist juhtimist," lisas Ratas.

Ministrite kohtumisel oli esindatud ka Soome, Poola ja Euroopa Komisjon. Soome kinnitas, et näeb Rail Balticu kasu ja olulisust ning, et nad kavatsevad jätkata projekti vaatlejana. Poola transpordiminister tõi esile, et nende poolt on juba 20% Rail Balticu trassist ehitatud ning 29% on hetkel töös.

Minister Aas kohtus visiidil ka Läti majandusminister Ralfs Nemiroga, et arutada võimalikku Läti ja Eesti ühise meretuulepargi rajamist. Mõlemad ministrid nõustusid, et selle projekti elluviimisega tuleb kindlasti edasi liikuda ning nad otsustasid, et järgmise sammuna tuleb paika panna peamised koostöö alused.

Läti majandusminister Nemiro sõnul võib ühise meretuulepargiga Liivi lahes kaasneda palju majanduslikku kasu ning see aitab kaasa mõlema riigi elektrivarustuskindlusesse. „Äärmiselt oluline on, et Balti regioon toimiks koos tugeva liiduna, ja mul on väga hea meel, et meil on õnnestunud lõpuks jõuda Läti ja Eesti vahelise aktiivse koostööni ühise taastuvenergiaallika arendamisel," ütles Nemiro.