Paar aastat tagasi õhutati inimesi rapsi kasvatama. Heausksetel talunikel polnud kümnetele hektaritele külvatud rapsi aga sügisel kuhugi müüa. Nüüd on müügiprobleemid lahendatud.
Raps on üks väheseid põllukultuure Eestis, mille külvipind on aastaga kasvanud. 1995. aastal külvati seda põllukultuuri 5182 hektaril, tänavu juba 7190 hektaril.
Rapsikasvatus on osutunud kiiret tulu toovaks põllukultuuriks ning selle müügiga pole enam probleeme, ütles põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna nõunik Olav Tamberg. Eesti õlitaimeühistu on ühistu esimehe Toivo Pangsepa sõnul sõlminud lepinguid 1500 tonnile rapsile. ühistu töötleb rapsi ümber Oru õlitööstuses. Eesti rapsikasvatajaid ühendab kokku kolm ühistut, millest kaks tegelevad põhiliselt rapsiseemne ekspordiga Taani, Soome ja Saksamaale. Eesti õlitaimeühistu töötleb rapsi ümber kohapeal. Eestis toodetud raps peab jääma Eestisse, ütles Pangsep. Pole ju mingit mõtet vedada raps Taani ja sealtsamast kalli hinnaga sisse osta söödalisandeid.
Rapsi maailmaturuhind on 2.85-3 krooni kilo ning nõudlus püsib. Eestis on rapsi keskmine saagikus sõltuvalt piirkonnast 1,2-2,1 tonni hektarilt. Otsese rahalise kasu kõrval võimaldab raps loomapidajal tasakaalustada sööta. Nimelt on rapsi pressimise jääksaadus ehk srott väga hea söödalisand.
Rapsi kasutusalad - saiast traktorini
Rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli sobiks saeketiõliks hästi. Ka transmissiooniõlina traktorite käigukastides saab rapsiõli kasutada, samuti igasuguste vormide määrimisel, näiteks katusekive tootvais ettevõtteis. Rootsis toodavad talupidajad rapsiõlist ise rapsimetüülestrit ehk diislikütuse asendajat. Kui diislikütuse hind jõuab meil maailmatasemele, on rapsimetüülestri tootmisel ka Eestis tulevikku, märkis Pangsep.
Eestisse rafineerimistehas
1980. aastate keskel ostis tollane Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat sisse terve õlitöötlemiskompleksi, mis aga ametnike asjaajamise tõttu Eestis käima ei läinudki. "Kastid mädanesid tehase õuel kuus aastat ja müüdi lõpuks tagasi välismaale," tähendas Pangsep. Tehase rajamisel ei näe rapsikasvatajad praegu mõtet - Soomes töötab tehas võimsusega 130 000-140 000 tonni õli aastas ja ka tasuvuse piiril, Eesti kogutoodang jääb praegu alla 10 000 tonni.
Tambergi sõnul pole mõned ringkonnad siiski rafineerimiskompleksi rajamise ideed maha matnud. õli müügiaja pikendamiseks ning selle maitseomaduste parandamiseks on rafineerimine muidugi hädavajalik.
Täiesti reaalne on Eesti taluõliühistu idee muretseda rapsipress igasse külla. Lõuna-Eesti rapsikasvatajaile on transport Oru õlitööstusesse kallis, nemad peaksid eriti mõtlema rapsipressi soetamisele, märkis Pangsep.
Väiksema rapsipressi hind on paarikümne tuhande krooni ringis ning võimsus neli kuni viis liitrit õli tunnis.
Põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt võiks rapsi Eestis kasvatada kuni 30 000 hektaril kogutoodanguga 50 000 tonni rapsi aastas.
Kaire Kenk
