1. Rool on näiliselt taas tööandjate käes

Olukorras, kus kriis on halvanud suuri valdkondi ja tuhanded inimesed istuvad tegevusetult kodus, on tööturu rool üle hulga aja taas tööandjate kätes. Assistendi töökuulutusele laekub paari päevaga paarsada CV-d, aga paraku kandideerivad ootamatult töötuks jäänud inimesed valimatult igale poole ja paarisajast kandidaadist võib olla sobilikke paarkümmend, väga häid ehk paar.

Lihttöö tegijaid on turul rohkem ja tööandjatel tekkinud üle aastate taas valikuvõimalus. Struktuurne tööjõupuudus aga süveneb ehk vajaliku kvalifikatsiooniga ning tulevikuoskustega inimesi on ikka keeruline leida, seega on rool tööandjate käes vaid näiliselt.

2. Renditööjõu osakaal kasvab

Kahtlase taustaga hangeldajad on renditöö mainet lörtsinud, poriga on pihta saanud ka töötajaid ja kliente väärtustavad vahendajad. Nii kriis kui korrastatud seadusandlus annavad neile uue võimaluse, sest olukorras, kus tööjõu vajadus võib muutuda päevade või isegi tundidega, on tööjõurent hinnas. Kuna lähitulevik on ebaselge ning sõltub ettevõtja tarkade valikute asemel viiruse levikust ja tervishoiusüsteemi vastupidavusest, peljatakse võtta liigseid riske.

Tööjõuvajadus võib olla ajutine erinevatel põhjustel, näiteks seotud töötajate karantiinis viibimisega, kindla projekti elluviimisega, ootamatu töömahu kasvuga või on töö vajaduse lõpp prognoosimatu. Praegu on lisaks IT- ja tervishoiutöötajatele vaja kauba komplekteerijaid, kullereid, temperatuurimõõtjaid, aga kui kauaks?

3. Uued ametid

Ametikohtade eluiga pole olnud kunagi nii üürike kui praegu, sellest võidavad need, kes suudavad pidevalt juurde ja ümber õppida. Hetkel on tööjõu nõudlus kõige suurem tervishoius, logistikas ja e-kaubanduses, eriti hinnas on analüütikud ja juhid, kes oskavad ettevõtete tegevust ümber struktureerida. Samas kaotavad oma rolli tugiteenused.

2021. aastal on suur nõudlus mitmetele võrdlemisi uutele ametikohtadele: tervishoiuassistent, meditsiinivaldkonna tõlk, koroonadetektiiv, hooldekeskuste kiirreageerija, temperatuurimõõtja, rahapesuspetsialist, sotsiaalmeediaekspert, online-speaker, koduõpetaja, andmekaitsespetsialist, küberturbeekspert.

4. Kaugtöö jääb

Kodukontor ei ole uus nähtus, küll aga saanud 2020. aastal uue tähenduse. Osade inimeste jaoks on see väljapääs rutiinist, teiste jaoks katastroof. Kohanemine uue reaalsusega võtab erinevalt aega ning tööandjad peavad aitama neid, kellel tekitab kodus töötamine stressi või kes ei oska end kodus töölainele viia. Võib eeldada, et pärast viiruse võitmist ei pöördu tööelu tagasi vanadesse rööbastesse, muuhulgas hakkab vähenema vajadus suurte kontoriruumide järele.

Hiljuti läbiviidud rahvusvahelise uuringu kohaselt tahavad töötajad ka tulevikus füüsiliselt tööl kohal käia kuni kolmel päeval nädalas, tööandjatelt nõuab see paindlikkust. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajad end läbi ei põletaks, sest inimestel lähevad tööaeg ja isiklik aeg sassi, puhkust pole pikalt võetud ja mitmetes tegevusvaldkondades on ületöötamise oht suur.

5. Digipädevusest saab väärt valuuta

Uus reaalsus ei nõua digipädevust üksnes IT-, veebi- või sotsiaalmeediaspetsialistidelt, vaid praktiliselt kõigi erialade esindajatelt. Üha hinnatumaks muutuvad õpetajad, meditsiinitöötajad, koolitajad, kes suudavad oma tööd teha tulemuslikult üle interneti, kasutades seejuures erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Koolitusturul on selles osas täitmata ruumi, eriti kui lisada tehnoloogilistele ja psühholoogilistele küsimustele ka andmekaitse ja turvalisusega seotud nüansid.

6. Ümberõpe pole sõnakõlks

Elukestvast õppest on räägitud aastaid, aga nüüd on käes hetk, kus kiire ümberõppeta pole võimalik majanduskriisi ületada. Tuhanded inimesed turismi- ja majutussektoris, meelelahutusvaldkonnas ja muudelgi tegevusaladel on tööta ja paljud töökohad ei taastu. Tuhanded inimesed peavad omandama uue eriala, seejuures kiiresti.

Olukorrast võidavad need, kes ei jää lootma töötukassa pikaajalistele meetmetele, vaid alustavad karjääripööret kohe. Riigi roll on seejuures suur - selle asemel, et külvata lennukilt raha, võiks suure osa sellest suunata koolitustesse, muuhulgas erialasele õppele, keeleoskuste arendamisele, digipädevuse parandamisele ning karjäärinõustamisele.

7. Personalitöötajate tähelepanu koondub vaimsele tervisele

Kui veel hiljuti oli personalitöö raskuskese värbamisel, siis 2021. aastal liigub fookus töötajate vaimsele tervisele. Osadele ei sobi kodukontor, teised seevastu ei taha kodust enam tööle naasta, lisaks nõrgestab distantstöö meeskonna ühtekuuluvustunnet.

Personalitöötajatel on seega täita ka psühholoogi ja nõustaja roll. Lisaks tuleb kasuks virtuaaltiimide juhtimise oskus, sest ka tulevikus toimub kohtumisi üle videosilla, inimesed ei sõida enam koosolekutele teistesse linnadesse ja riikidesse.

8. Eripärad ruulivad

Kui veel hiljuti hinnati tööturul „keskmist inimest“, siis üha enam väärtustatakse kandidaatide eripärasid. 2021. aastal ei tohiks keegi jääda tööta pelgalt seetõttu, et tal on tätoveering või lillad juuksed, ammugi seetõttu, et inimesel on pensionieani kaks aastat või on tal kerge kõnepuue. Eelarvamustega tippjuhid on pensionile jäämas, erinevusi osatakse väärtustada, kuid loomulikult ei tohi need konkreetse töö tegemist ja tulemuste saavutamist takistada.

9. Inimesi tabab kolimiskihk

Mobiilsus on selle sajandi üks võtmesõnu. Tänu kodukontorile pole enam tähtsust, et kodu ja töökoht paikneksid lähestikku. Osad inimesed kolivad linnast maale, paljud tulevad välismaalt kodumaale tagasi. Samas võib eeldada, et koroonaviiruse allutamise järel kibelevad noored välismaale õppima ja tööle, et hiljem targema ja ettevõtlikumana naasta.

10. Kriis päästab töö olemuse

Aastate jooksul süvenenud tööjõunappus on muutnud tööga seotud hoiakuid – tulemus peab tulema pingutuseta ja pühendumine on pigem haruldane. Seejuures on propageeritud suhtumist, et töö peab olema hobi, mille keegi teine kinni maksab. Praegune kriis annab lootust, et kraavi kiskuv töö olemus tõmmatakse sealt uuesti välja.

Tammsaarelik töörabamine on küll ajast ja arust, masinlikult töötegemine tulebki jätta masinatele ja töötegemise vormid on jäädavalt muutunud, aga töö sisuline olemus on luua lisaväärtust. Mida rohkem mõõdetavat tulemust luuakse, seda hinnatum ja tasuvam on töö ja töötaja.