Mis juhtub Eesti majanduses, kui Keskerakonnast saab peaministripartei

 (454)
Jüri Ratas
Jüri RatasFoto: Tiit Blaat

Ajal, kui Keskerakonnast on eesotsas Jüri Ratasega saamas üle pika aja valitsuserakond - õigemini peaministrierakond -, võttis Ärileht ette partei 2015. aasta valimisprogrammi ja noppis sealt välja erakonna majanduspoliitika peamised põhimõtted.

Väljavõtteid Keskerakonna mullusest programmist:

"Eesti majandus peab muutuma nii võimekaks, et me suudame igale tööinimesele pakkuda vähemalt 1000-eurose kuupalka. Me ei pea väliskapitali meelitama meie töötajate odava hinna, vaid targa ja hea tööga. Meie maineks maailmas peab olema mitte "hea koht, kus kulusid kokku hoida", vaid "hea koht, kus raha luua“. Loome majanduse, kus ettevõtjal on julgust tegutseda ning kus maksusüsteem soodustab Eesti äritegevust, mitte ei ole sellele mõttetuks piduriks."

"Maksustame ettevõtete ja kommertspankade kasumit, mitte töötaja palkamist, maksustame rikkust, mitte vaesust."

"Rakendame Eesti saatkonnad Eesti majanduse teenistusse, soodustamaks meie toodangu levikut välisturgudel. Tugev ja riigi poolt toetatud Eesti ettevõtete toodangu ning teenuste eksport on üks majanduskasvu võti."

"Loome Eestis vähemalt 60 000 uut töökohta!"

Keskerakonna töökohtade loomise tegevuskava 2015-2019:

1. Suurendame toetusi ettevõtetele, eelkõige tootmissfääris. Toetame eksporti uute turgude avamise kaudu. Selleks rakendame tööle Eesti diplomaatilise korpuse, arendame suhteid Euroopast kiirema majandusarenguga piirkondadega (BRICS riigid, Pärsia lahe regioon jm). Aktiivse turunduse abil toome Eestisse vähemalt 10 maailmas tuntud firmat.

Seotud lood:

2. Tagame Eesti pensionifondide raha jäämise Eestisse eesmärgiga stimuleerida Eesti majandust. Aktiviseerime kapitali ja rahaturgu, emiteerides selleks muuhulgas valitsuse võlakirju riigi strateegiliste projektide teostamiseks.

3. Peame õigeks Eesti põllumajandustoodangu väärtustamist toiduainetetööstuses ja toiduainetetööstuse tehnoloogiate arendamist koos koordineeritud turundustegevusega üle kogu Euroopa ja maailma. Eesti põllumajandustoodangu eksport peab ületama impordi.

4. Kehtestame ettevõtluse tulumaksu ja loome regionaalseid eripärasid arvestavad maksuerisused.

5. Toetame Eesti nn loomulikel eeldustel baseeruvat majanduse struktuuri – põlevkivitööstus ja teiste maavarade kasutamine, põllumajandus koos selle saaduste ümbertöötamisega, masinaehitus, puidutööstus, laevandus jmt. Erinevates majandusharudes tuleb maksimaalselt püüda kasutada kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Eksporttoodang peab olema suunatud eelkõige kõrge väärtusega lõpp-produkti väljamüügile.

6. Muudame Eesti Arengufondi ja mõttekodade toel alltöövõtjast innovaatiliseks riigiks. Toetame väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid uurimis-, arendus- ja turundustegevuseks. Toetame nutika spetsialiseerumisega seotud teaduse arengut.

7. Loome tingimused hoiulaenuühistute ning ühistuliste pankade tekkeks ja arenguks. Maailmas levinud ühistulise tegevuse arendamine on ka Eestis vajalik. Arenenud ühistud on heaks toeks Eesti oma panga loomisel.

8. Kahekordistame Eestis ööbivate turistide arvu mainekujundusprogrammide abil.

Keskerakonna maksupoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Kehtestame euroopaliku astmelise tulumaksu. Keskerakond toetab astmelise tulumaksu kehtestamist Eestis, sest suurem maksukoormus peab langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest kasutab astmelist tulumaksusüsteemi. Tagame, et astmelise tulumaksu kehtestamisega ei suurene keskklassi maksukoormus.

2. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aitab enim kasvatada reaalselt väikseima sissetulekutega inimeste heaolu. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist on Eestile soovitanud ka 2009. aastal IMF ning 2012. aastal OECD.

3. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksu. Eristame füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte kasumimaksu. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksusüsteemi ja alandame maksumäära 12%-ni. Täna kehtiv ettevõtete kasumimaksusüsteem ei ole vastavuses turumajanduse põhimõtetega ning võimaldab kasumi Eestist maksuvaba väljaviimist. Klassikaline ettevõtte tulumaks annab võimaluse soodustada ettevõtlust tõmbekeskustest väljaspool.

4. Soodustame uute töökohtade loomist. Ettevõtte tulumaksust laekuv täiendav tulu võimaldab teha sotsiaalmaksu erandeid, mis aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid.

5. Vähendame kaudseid makse. Eesti maksustruktuuris on liiga suur osa tarbimismaksudel. Tarbimismaksude probleemiks on, et vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa enda sissetulekust. Seetõttu tuleb kehtestada madaldatud käibemaksumäär inimeste jaoks olulistele kaubagruppidel (nt toasoe, põhitoiduained ja teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletid).

6. Tagame eesmärgipärase aktsiisipoliitika. Aktsiisipoliitika puhul rõhutame nelja aspekti.

6.1. Peame oluliseks, et tervist kahjustavate toodete aktsiisid tagaksid oma eesmärgi ehk pärsiksid nende toodete tarbimist.

6.2. Suuname vähemalt 2% alkoholi- ja tubakaaktsiisist terviseedendusse.

6.3. Alandame elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimumi tasemele, kuna meie kliimavöötmes pole tegemist luksuskaubaga. Praegu ületab elektriaktsiis Eestis Euroopa Liidu miinimummäära 4,5 korda.

6.4. Taastame kütuseaktsiisist laekuvatest summadest kindla osa teedeehitusse ning suuname sellest 20% kohalike teede ehitusse ja korrashoidu.

7. Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate
terviseedendusse ja tasemeõppesse. Koos elanikkonna vananemisega muutub
töötervise edendamine üha tähtsamaks. Seetõttu ei saa pidada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi lisahüveks ja erisoodustuseks, vaid riiklik poliitika peaks suunama tööandjat vältima oma töötaja terviseriske ning ennetama tööga seotud haigusi. Sama lugu on tööandja panustamisega oma töötaja haridusse. Investeeringud töötajatesse on sama tähtsad kui investeeringud betooni ja masinatesse.

8. Kindlustame, et omavalitsustele pandud ülesanded saaksid ka reaalse rahalise katte. Taastame omavalitsustele laekuva tulumaksuosa kriisieelsele tasemele, mis on koos kodualuse maamaksuvabastuse kompenseerimisega 12,13%. 2009. aastal vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa, mis oli omavalitsustele väga raske löök.

9. Kehtestame Eestis tegutsevate pankade teenustasudele ülempiiri. Oleme seisukohal, et pankade teenustasu ei tohi Eestis olla suurem kui sama panga teenustasud teistes riikides.

Keskerakonna tööhõivepoliitika tegevuskava 2015-2018:

1. Tõstame alampalga 1000 euroni. Igal aastal peame suutma vähendada sissetulekute mahajäämust Põhjala riikidest.

2. Pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele, st riigi kohustusele tagada kuni 25-aastastele noortele töökoht 4 kuu jooksul peale haridusasutuse lõpetamist.

3. Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.

4. Suurendame toetust ja pakume maksusoodustusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning FIEdele uute töökohtade loomise soodustamiseks noortele ja puuetega inimestele, seda eelkõige maal.

5. Anname stardiabi ja vajadusel elamispinna nõutud eriala spetsialistidena väljaspool Tallinna ja Tartut töökarjääri alustavatele noortele.

6. Toetame eriala omandavatele noortele praktika läbimise võimalust pakkuvaid ettevõtteid.

7. Juurutame peamiselt riiklikult rahastatava täiend- ja ümberõppesüsteemi, mis tagab igale töötajale vähemalt ühe nädalase kursuse kord viie aasta jooksul.

8. Avame uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.