World Gold Council andmetel kukkus kolmandas kvartalis kulla globaalne nõudlus aastaga -9% 915 tonnini, mis märkis kaheksa aasta madalaimat taset ning üsna sarnane on trend olnud aasta algusest, kui kolme kvartali peale on nõudlus -12% väiksem võrreldes mullu sama ajaga.

Detailsemas vaates on näha, et üheksa kuu lõikes avaldasid nõudlusele kõige suuremat mõju ETFid. Nii ehtetööstuse, tehnoloogiasektori, keskpankade kui ka füüsilise investeerimiskulla puhul kujunes kolme kvartali nõudlus suuremaks võrreldes mullusega. Tegelikult suurenes ka börsil kaubeldavate fondide kaudu nõudlus tänavu septembri seisuga 179,7 tonni võrra, kuid eelmise aasta üheksa kuu 718,2 tonnise kasvuga kõrvutades jäi maht tublisti väiksemaks.

Kui eeldada, et investorite armastus kulla vastu kipub süttima eelkõige aegadel, mil maailmamajandust ähvardavad geopoliitilised pinged ning aktsiaturgude kohale ilmuvad tumedad pilved, siis konsensuse makromajanduslikust väljavaatest lähtudes ei pruugi 2018.a kulla jaoks positiivset hinna katalüsaatorit pakkuda.

Üldiselt usuvad analüüsimajad, et keskpankade toetav rahapoliitika, lõdvad finantstingimused, ettevõtete kasumite kasv ning madal inflatsioon peaksid aitama venitada aktsiaturgude edulugu ka järgmisesse aastasse ning investoritel pole sellisel juhul põhjust kaitset otsida.

Majanduse ja finantsturgude tulevik on aga harva täpselt selline, nagu laiem mass ootab ja võib-olla kujuneb järgmise aasta suurimaks riskiks hoopis see, et turgudel tuntakse ennast liiga mugavalt ja alahinnatakse näiteks Põhja-Korea agressiooni või globaalse majandustsükli pöördumist.

Kuld on aga kaks aastat suhteliselt kitsas hinnakoridoris liikunud ning tugevamast makromajandusest ja aktsiaturgude tõusust hoolimata suutnud hoida oma hinnataset, mille põhjal võiks eeldada, et sarnane trend võib jätkuda ka tuleval aastal, kuid riskid on kaldu pigem ülespoole liikumiseks.