Mis on maailma kõige tähtsam number?

 (6)
Mis on maailma kõige tähtsam number?
rahaFoto: Scanpix/ AFP

Maailma majanduses loetakse üheks olulisemaks numbriks Liborit ehk Londoni pankadevahelisel turu laenuintressimäära. Liborit arvestatakse pankade poolt antud noteeringute alusel erinevatele valuutadele ja tähtaegadele, mis on sagedaseks intressialuseks vastavas valuutas laenudele kogu maailmas.

Libor on sarnane Eestis tuntumale Euriborile, millega on seotud enamus Eestis väljastatud eluasemelaene.

Kui Liborit teavad paljud eriti alates 2012. aasta manipuleerimisskandaalist, siis tema leiutaja ei ole tuntud. Umbes pool sajandit tagasi leiutas Libori Minos Zombanakis, kirjutab Bloomberg.
Number saadakse kokku suure igapäevase intressiküsitluse alusel ja vähese matemaatika abil ning see määrab intressitaseme mitmel pool maailmas. See mõjutab enam kui 300 triljoni dollari väärtuses eluasemelaenude, ärilaenude ja tuletistehingute hindu.

2012. aastal leidsid regulaatorid, et tosinkond panka, nende seas Barclays, UBS ja Citigroup on manipuleerinud intressimäärasid ja neid trahviti 9 miljardi dollariga.

1969. aastal kõndis Neil Armstrong Kuul, Richard Nixon sai USA presidendiks ja 400 000 hipit pidutsesid New Yorgi lähedal Woodstocki farmis. Teisel pool Atlandi ookeani tegi ühel talvepäeval Londonis habetunud Kreeka pankur Minos Zombanakis oma moodi ajalugu. Ta leiutas uue viisi, kuidas laenata suuri summasid ettevõtetele ja riikidele, kes tahtsid võtta laenu USA dollarites, kuid vältida USA finantsregulatsiooni.

Seotud lood:

Ühel talvepäeva õhtul töötas Zombanakis toonases kaubandusele spetsialiseerunud pangas Manufacturers Hanoveri Londoni peakontori ülemisel korrusel, jõi šampust ja einestas koos Iraani keskpanga juhi Khodadad Farmanfarmaianiga. Zombanakis oli andnud välja oma karjääri suurima laenu 80 miljonit dollarit rahapuuduses vaevlevale Iraanile. Iraanlased tõid söögi ja joogid ja pidu kestis varaste öötundideni.

Iraanile antud laen oli üks maailma esimesi muutuvintressimääraga (ujuvintressimääraga) laenudest, mille intress peegeldas rahaturul toimuvaid muutusi. See ei olnud panganduse arengus vähem tähtis uuendus kui inimkonnale inimese Kuu peal kõndimine, kuigi sellest eriti ei räägitud. Libor oli sündinud.

London kasvas finantskeskusena, kuna Venemaa, Hiina ja paljud Araabiamaad soovisid hoida oma USA dollareid väljaspool USAd kartes raha konfiskeerimist. Seetõttu hoiti raha Londonis. Londoni City nautis USAst tagasihoidlikumat reguleerimist ja tulus oli see, et USAs oli tol ajal populaarne plaanimajandus, kus pankadele oli kehtestatud hoiuste kaasamisel intressitase, millest rohkem intressi ei tohtinud maksta. Paljud ettevõtted ja pangad sättisid sellest pääsemiseks üles äri Londonisse. See rahaturg sai nimeks eurodollari turg, ehki euroge ei olnud sellel mingit pistmist, pigem Euroopaga, ehkki eurodollari turuks nimetati kõiki USA dollaris tehinguid, mis ei asunud USAs.

Kuidas Liborit arvutatakse? Igas valuutas, millele Liborit arvutatakse ja igale intressiperioodile annavad pangad intressipakkumised, millega pank mõnele teisele pangale raha laenaks. Kõrgeim veerand laenupakkumistest ja madalaim veerand eemaldatakse ning järelejäänute baasil arvutatakse keskmine intressimäär vastavale valuutale ja perioodile.